Grupp teadlasi, kelle hulgas ka Tallinna Ülikooli vanemteadur Lembi Lõugas, uuris Euroopas ja Ees-Aasias elanud hobuste karvkatte muutusi alates kiviajast kuni keskajani, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Ajakirjas Scientific Reports avaldatud artikkel vaatleb inimvaliku mõju hobuste karvkatte värvusele. Selgus, et kui hobuste värvigamma mitmekesistus nende kodustamise tulemusena, siis keskajal langes just tähniliste hobuste arvukus märgatavalt ja eelistama hakati pigem ühtlase tooniga hobuseid. Analüüsid võeti ka viielt Eestist leitud hobuseluult.

Uuringu käigus viidi läbi DNA-analüüs, milles vaadeldi hobuste mustrit ja värvigammat näitavaid alleele. Lembi Lõugase sõnul on hobuste karvkattel kolm põhivärvust – kastan ehk raudjas (ingl Chestnut), kõrb (Bay) ja must (Black).

“Värvigamma hakkas mitmekesistuma hobuste kodustamisega, mil koduhobuseid võis värvi järgi metsikutest eristada. Kusjuures selgus, et tobiano mustriga ehk tumedate laikudega hobuseid tõenäoliselt enne kodustamist ei eksisteerinud,” rääkis Lõugas.

Ta selgitas, et kõiksugu muutused hobuste karvkattes on seotud suures osas inimese valikuga. “Ka tänapäeval on meil erinevad eelistused: kellele meeldivad pruunid, kellele mustad hobused."

Uuriti kaheksat erinevat värvust/mustrit. Leopardimuster on tähniline, Tobiano puhul võib märgata valgel taustal tumedaid laike. Sabino mustrile on aga iseloomulikud valged jalad ja hallid laigud, pruunikal-punakal taustal. Lisaks esineb hõbedasi varjundeid ja kreemjat tooni.

“Alates 400. aastast ja eriti keskajal hakati soosima ühtlase tooniga hobuseid, mida saab selgitada mitmeti,” selgitas Lõugas. “Peamiselt eeldatakse, et see muutus oli tingitud hobuste kasutamisest sõjanduses: tähniline ja valge hobune paistab maastikul silma, mistõttu eelistati ümbritsevaga ühte sulanduvat värvi,” lisas ta.

Uuringu käigus võeti analüüsid viielt Eestist leitud hobuseluult. “Kaks neist olid pärit Saaremaalt Ridalast, kolm ülejäänut Otepäält, Saadjärvelt ja Soontaganast. Saaremaalt pärit luude vanus on umbes 2800-2700 aastat ja selgus, et tegemist oli raudjate hobustega, kelle karvkattes ka pisut tobiano mustrit,” tutvustas Lõugas Eesti hobuste luudelt leitud DNA analüüsi tulemusi.

“Otepää ja Soontagana hobused olid raudjad ehk kastani värvi, Saadjärve oma kõrb, tumedam pruun,“ lisas ta. Kõrvi värvus on punakast mustjaspruunini ja seda peetakse ka ulukhobuste algupäraseks värvuseks. Selle järgi on tuntud ka Eesti hobused.