Hiiglaslikud kruiisilaevad on pannud Veneetsia veel kiiremini vajuma

Veneetsia on maailmakuulus linn, mis kunagi ehitati soisele laguunialale, mis küll tagas linnale sajanditeks turvalise tunde maismaal rüüstanud võõrvägede ees, aga uuemal ajal on üha rohkem nähtud, et terve linn vajub. Ja siin pole neil ka midagi ette võtta.

Üleujutusi on küll linnas tekitanud tavaliselt Aadria merepinna kerkimine, mis käib peal hooajati, lisaks on linn juba algselt täis ehitatud kanaleid, kus miljonid turistid gondlisõitu saavad harrastada.

Kaheksakümnendatel võis linn ka ajutielt hõisata, et linna vajumine on peaaegu seiskunud. Ennatlikult. Tunamullu avastati, et linn vajub lausa viis korda kiiremas tempos kui seni arvatud, kuigi kaks millimeetrit aastas esialgu tohutult suur ei tundugi. Hollandlased oleks lausa õnnelikud, kui nende riik sama vähe vajuks.

Aga Veneetsias ilmnes uus ja palju murettekitavam seos. Ligemale 1700 suurt laeva, suures osas just kruiisilaevad, sisenevad aastas Guidecca kanali kaudu Veneestiasse, et sealsel sadamakail lahti lasta keskmiselt 4000 kuni 6000 turisti, kes siis linna imetleda ja loodetavasti sealt ka midagi kaasa osta võiks. Aga nüüd osutub, et turism polegi nii hea asi, vähemalt Veneetsiale mitte.

Ilmneb, et just kuriisilaevade tekitatud vibratsioon ja lainetus on pannud linnasüdame vajuma kuni  sentimeetri aastas. See ilmnes radaripiltide uurimisel, mida edastavad regulaarselt orbiidil tiirlevad satelliidid. Eriti nähtav on vajumine just kanalite ümbruses, aga ohus on ka kirikud, paleed ja sillad. Ja linnas on juba ka korraldatud protestimeeleavaldusi kruiisilaevade vastu: No Grand Navi! (Ei suurtele laevadele!).

Teine oht, mis linna ründab, tuleb ka õhu kaudu, kuigi ilmselt autode mõju on siin laevadest suuremgi - heitgaasid katavad hooneid osakestega, mis hooneid lagundavad.  Lämmastikdioksiid ja vääveldioksiid kahjustavad ennekõike just marmorist hooneid, teatab Spiegel.