Hea uudis: osooniaugud on varsti täielikult kadunud

 (19)
Peipsi
Osoonikiht asub umbes 20-30 kilomeetri kõrgusel.Foto: Siim Lõvi

Osooni hävitavate keemiliste ühendite hulk on jätkuvalt vähenemas, kinnitab ÜRO värske raport. Dokumendi hinnangul on selle põhjuseks edukad rahvusvahelised kokkulepped.

Raporti hinnangul võiks osooni hulk atmosfääris jõuda 1980ndate aastate tasemele selle sajandi teises pooles, vahendab ScienceAlert. Seega läheb veel paar aastakümmet aega, kui saame täie kindlusega tõdeda, et osooniaukude mure on lahendatud.

Teadlased avastasid 1980ndatel aastatel, et kloroflurosüsinikud ehk CFC-ühendid õhendavad umbes 20-30 kilomeetri kõrgusel olevat osoonikihti, mis kaitseb meid UV kiirguse eest ning mille puudumine oleks ohtlik nii inimestele kui ka teistele Maal elavatele organismidele. Töötati välja Montreali protokoll, mis nägi ette, et riigid väldivad CFC-ühendite kasutamist ning seavad nende kasutamisele piirangud.

Juba 2003. aastal ütles ÜRO endine peasekretär Kofi Annan, et tegemist on ühe kõige edukama rahvusvahelise leppega maailma ajaloos. Nähes selle tulemusi, on raske mitte nõustuda. 2000ndate aastate algusest on uuringutulemused viidanud sellele, et asjad lähevad paremaks. 2014. aasta hinnang viitab, et kloriini ja bromiini osakaal troposfääris on vähenemas ning osoonikiht on järjest paksenemas - keskmiselt ühe kuni kolme protsendi võrra aastakümne kohta.

Seotud lood:

Sama trendi jätkudes võiks põhjapoolkera osoonikiht taastuda umbes 2030ndaks aastaks, lõunapoolkeral läheks aega veidi kauem, seal võiks kõik olla nagu vanasti umbes aastal 2060.

Kuid see ei tähenda, et loorberitele puhkama võiks jääda. ÜRO tegeleb siiamaani protokolli esialgse versiooni täpsustamise ja parandamisega, viimane kord muudeti seda 2016. aastal Rwanda pealinnas Kigalis. Uus variant ratifitseeritakse järgmisel aastal - sel korral arvestab lepe ka CFC-ühendite kliimat soojendavat mõju.

ÜRO keskkonnavaldkonna juhi Erik Solheimi sõnul on Montreali dokument põhjusega üks kõige edukamaid rahvusvahelisi leppeid maailma ajaloos. "Protokoll on hea segu teadustegevusest ja koordineeritud koostööst, mis on jätkunud juba 30 aastat ja aidanud parandada meie osooniauke. Selles vaimus on Kigali kokkuleppel potentsiaali lahendada ka kliimaprobleemid," ütles Solheim.

Samas on kliima soojenemise probleemid siiani lahendamata ning hiljutised raportid viitavad, et nende lahendamiseks peame oma eluviise kardinaalselt muutma. Just see viimane on tõsine väljakutse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare