Hiinlased võrdlesid juba paar aastat tagasi saja mehe vuntsiga kaetud ülahuult samade meeste põskede ülaosadega, kus habet polnud. Leiti, et ülahuule temperatuur on keskmiselt ühe kraadi võrra põse omast kõrgem. Siit lihtne järeldus – vuntsid ja habe hoiavad tõesti nägu pisut soojas.

Mõned teadlased väidavad aga nüüd - osalt hiinlaste uuringust lähtuvalt - et tegelikult võib habe mõnikord oma soojustustööd liigagi hästi teha. Füsioloog Michel Cabanac ütleb, et on reaalne, kuigi väga väike oht, et tänu habemele võib selle kandja aju üle kuumeneda. Ja – nüüd läheb ikka asi eriti lennukaks – just selle jaoks, et habemega mehe aju üle ei kuumeneks, on loodus leiutanud meestele pärineva kiilanemise.

Cabanac uuris kümne aasta jooksul 39 meest ja leidis, et mida kõrgem oli habemepiir, seda kaugemal oli ka juuksepiir, olenemata sellest, kas mehel oli habe aetud või mitte.

Ajakiri Popular Science kirjutab, et hoolimata soojustusvõimest on ülikülmades, arktilistes tingimustes rändamiseks habe jälle kehv. Polaaruurija Eric Larsen näiteks püüab raseerida võimalikult palju, sest kui habe jäässe läheb, on selle ülessulatamine igavene nuhtlus.