Graafiku suuremalt nägemiseks kliki kas artikli pildile või vajuta SIIA.

Nagu instituut teatab, surid enam kui pooled üle-eelmisel aastal meie seast lahkunud eestimaalased vereringeelundite haigustesse (kokku 8006 inimest, suurim osa neist südame isheemiatõbede tagajärjel). Järgnesid pahaloomulised kasvajad, kolmandal kohal olid õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad. Neljandal kohal olid seedeelundite ja viiendal hingamiselundite haigused.

Pahaloomuliste kasvajate arvestuses suri erinevate vähivormide tõttu kokku 3860 inimest. Peamiseks tapjaks olid hingamiselundite vähktõved, millest omakorda suurima osa moodustasid hingetoru-, bronhi- ja kopsuvähijuhtumid. Nende tõttu suri 671 inimest.

Südame isheemiatõved nõudsid 3110 ja õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad 868 inimelu. Viimasest moodustasid suurima osa juhuslikud mürgistused, mille tõttu suri 226 inimest. Neist omakorda 97 suri alkoholimürgistuse tõttu.

Lihtsalt "vanadus" kirjutati surmapõhjuseks 159 inimese lahkumise puhul. Grippi suri aastal 2016 26 inimest.

Värsked andmed eelmise aasta kohta avaldab TAI 22. mail.

TAI tervisestatistika andmebaasi ja surmaregistrit, kus saab andmeid sorteerida, näeb aga SIIT.