Samas see ei tähenda aga, et siinseid põliseid traditsioone ja kombeid ei tule tunda ega tutvustada nii pealekasvavatele põlvkondadele kui neile, kellele Eesti on saanud uueks koduks. "Eesti jaanipäeval on õige mitu kihti, sest traditsioonid ja kombed muutuvad ajas ja tänu sellele nad ka püsivad, nii paradoksaalne, kui see ka ei tundu," märkis Kõivupuu.

Eesti ühiskond on teinud viimase 20–30 aasta jooksul läbi suuri muutusi. Need peegelduvad ka tavades-traditsioonides. "Identiteediloomes on tähtis minevik, traditsioonid, teisalt ollakse vastuvõtlik ka kõige selle suhtes, mida pakub globaliseerunud maailm. Kuid tõsi on seegi, et sajanditetagused talupojakultuuri-kombed jäävad nüüdsetele noortele juba üsna kaugeks, nende mõistmiseks on vaja nii-öelda kultuuritõlget," laiendas folklorist.

Kõivupuu lisas, et inimesed otsivad endale pühade ajal ellu väiksemat või suuremat vaheldust ja traditsioonide kõrvale väheke uudsustki. Pühi on võimalik tähistada ka erinevate rahvuste kommete järgi. Eestis on tänapäeval palju peresid, kus elavad koos eri rahvustest inimesed.

Oma jälje jättis Eesti jaanipäevatraditsioonidele ka nõukogude aeg. "Nõukogudeaegse lapsena julgen väita, et jaanipäevast sai lärmakas rahvapidu, kus jaanilõkkes tossasid autokummid ja praksus eterniit ning pruugiti ohtralt alkoholi" meenutas folklorist.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.