Tuleb välja, et see küsimus polegi nii absurdne ning kalu ei saa sugugi pidada tuimadeks olenditeks, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Üks võimalus saada aimu loomade teadvusest on viia nende peal läbi nn stressist põhjustatud ülekuumenemise test.

Kui imetajad (sh inimesed) ja linnud satuvad ootamatult nende jaoks uudsetesse keskkonnatingimustesse, siis tõuseb nende kehatemperatuur 1-2 kraadi võrra. Seda nähtust nimetatakse mõnikord „emotsionaalseks palavikuks“, sest tegu on tõepoolest palavikuga, justkui reageeriks organism viiruse sissetungile.

Kuna "palavik" on aga tekitatud emotsionaalsest stressist, siis peavad teadlased seda märgiks, et olend on võimeline vähemalt mingil määral mõistma ja teadvustama temaga toimuvat. Kõigusoojastel kaladel aga midagi sellist täheldatud ei ole.

Hiljuti aga viisid Hispaania ja Suurbritannia teadlased läbi teravmeelse katse kaladega liigist vöödiline daanio (Danio rerio).

Kalad lasti akvaariumisse, mis oli vaheseintega jagatud kuueks sektsiooniks. Igas sektsioonis hoiti erinevat veetemperatuuri, sektsioonide vaheseintes olid väikesed augud, mille kaudu kalad võisid ühest sektsioonist teise liikuda.

Vöödilised daaniod eelistavad üldiselt vett temperatuuriga 28 kraadi Celsiuse järgi. Kui nüüd võeti kala ja paigutati ta võrgukesega 15 minutiks sektsiooni, kus oli 27-kraadine vesi, ning seejärel vabastati, siis ujus kala sektsioonidesse, kus oli 28 kraadist tunduvalt soojem vesi.

Ajakirjas „Proceedings of the Royal Society B“ avaldatud artiklis järeldavad teadlased, et kalad tõstsid sel moel oma kehatemperatuuri 2-4 kraadi võrra tavapärasest kõrgemaks, mis vastab „emotsionaalse palaviku“ tunnustele imetajatel.

Seega on ära langenud üks peamisi argumente, mis seni toetas väidet, et kaladel mingisugust teadvust ei esine.