Argivestluse uurimine aitab paremini aru saada sellest, mida inimene keele abil teeb ja missuguseid eesmärke soovitakse saavutada. Küsimused, kes me oleme ja miks me räägime nii, nagu räägime, ongi põhjus, miks Andra hakkas argivestlust ja täpsemalt küsimusi uurima.

«Gümnaasiumis räägiti eesti keele tundides väga palju sellest, kuidas tuleks rääkida, missugune on õige viis. Ülikoolis võtsin esimesel semestril ainet «Eesti keele allkeeled», kus oli väga lahe õppejõud, kes rääkis, et palju huvitavam on uurida seda, kuidas inimesed tegelikult räägivad.» Andra sõnul on palju uuritud, kuidas inimesed peaksid rääkima ehk eeskätt on uuritud normingulist kirjakeelt, kuid palju vähem on uuritud argikeelt ja selles sisalduvat.

Enne 1960. aastaid arvati, et argivestlust ei ole mõtet uurida, sest see on liiga korrapäratu. «Arvati, et õige on uurida just seda, mis on grammatiliselt õige. Formalistidele tundus, et argikõne on kaootiline, kuid tegelikult ei saa see olla kaos, sest inimesed saavad omavahel suheldud,» sõnab Andra ja lisab, et tänapäeval ei pea keegi enam argivestlust korrapäratuks.