Ebola, see tänase päeva katk, niidab jalust ahve ja inimesi

Esmakordselt avastati see ravimatu haigus 1976. aastal ühe viirustüvega (ZEBOV) Sairis ja samal aastal teise viirustüvega (SEBOV) Sudaanis. Kolmandat tüve, 1989. aastal avastatud Restoni ebolaviirus (REBOV) on seni tapnud peamiselt vaid ahve, samas kui inimestele on surmavad veel 1994. aastal ilmnenud Elevandiluuranniku (CIEBOV) ja 2007. aastal ilmnenud Uganda (BDBV) viirustüved.

Tapvaim neist, Sairi ehk

Kongo

DV ebolaviirus, on

Lääne-Aafrikasse

levinud alles nüüd, kunagi varem pole

ebola

veel niivõrd rahvusvahelisi mõõtmeid saavutanud. Maailma terviseorganisatsioon

WHO

kardab epideemia väljumist kontrolli alt.

Tavaliselt on haiguspuhangu taustaks olnud mõne inimese kokkupuude surnud gorillade, šimpansite või duiker-antiloopidega, kellelt saadud nakkus on seejärel inimestele edasi kandunud. Viirus ei levi küll otseselt õhu kaudu, vaid pigem kokkupuutel haigestunuga näiteks kas perekondades, haiglates või matustel. 2004. aastal tappis omaette ebolapuhang Kongo Vabariigis ka 95 protsenti haigestunud gorilladest.

Siin ülevaade senistest ebolaepideemiatest, kõik Aafrikas.

Aasta	Levikuala	ebola viirustüvi	haigestunuid (vähemalt)	neist surnuid	suremuse protsent
1976	Sair (Kongo DV)	ZEBOV	318	280	88%
1976	Sudaan	SEBOV	284	151	53%
1979	Sudaan	SEBOV	34	22	65%
1994	Gabon	ZEBOV	52	31	60%
1995	Sair (Kongo DV)	ZEBOV	315	250	79%
1996	Gabon	ZEBOV	37	21	57%
1996–97	Gabon	ZEBOV	60	45	75%
2000–01	Uganda	SEBOV	425	224	53%
2001–02	Gabon	ZEBOV	65	53	82%
2001–02	Kongo Vabariik	ZEBOV	57	43	75%
2002–03	Kongo Vabariik	ZEBOV	143	128	90%
2003	Kongo Vabariik	ZEBOV	35	29	83%
2004	Sudan	SEBOV	17	7	41%
2007	Kongo DV	ZEBOV	264	187	71%
2007–08	Uganda	BDBV	149	37	25%
2008–09	Kongo DV	ZEBOV	32	14	45%
2012	Uganda	SEBOV	24	17	71%
2012	Kongo DV	BDBV	77	36	47%
2014	Guinea, Libeeria, Sierra Leone, Nigeeria, Maroko, USA	ZEBOV	1603	887	57.3%