Charles Darwini armastas Galapagose saart selle taltsate loomade pärast. See oli vaatluskohana inspiratsiooniallikaks ka hilisema evolutsiooniteooria välja mõtlemisel. Darwini ideed käisid ka selle kohta, et sellise arengu käigus kaotavad organismid teatud funktsioone ja käitumisjooni, mida keskkonnast tulenevalt enam nii tungivalt vaja pole. Nii on ka saareelanikud muutunud taltsaks juba üksnes selle tõttu, et neil ei ole seal küllalt vaenlasi, kelle suhtes ettevaatlik või valvas olla, vahendab Phys.org.

Nüüd 150 aastat hiljem on Darwini ideed tõusnud taas teadlaste huviorbiiti. USA teadlased on avaldanud uuringu, millest ilmneb, et saartel elavad sisalikud on tõepoolest nende mandril elavate liigikaaslastega võrreldes taltsad.

Teadlased võtsid oma vaatlustel võrdluspunktiks distantsi, millelt oli võimalik sisalikke vaadelda enne, kui viimased hakkasid vaatlejat endale ohuks pidama ning üritasid põgeneda. Vaatluse all oli 66 sisalikuliiki.
Loe edasi ERR teadusuudistest