Bilderbergi grupp. Kas eliidi vandenõu või tühi jutuklubi?

 (76)

Tunamullu Austrias toimunud Bilderbergi grupi kohtumine oli ümbritsetud karmi turvakontrolliga.
Tunamullu Austrias toimunud Bilderbergi grupi kohtumine oli ümbritsetud karmi turvakontrolliga.Foto: AFP/SCANPIX

Kui uskuda kindla suunitlusega meediakanaleid, on Bilderbergi grupp justkui paranähtus, ülemaailmse vandenõu osa.

Väljavalitud klikk tuleb kokku, et suure saladuskatte all otsustada asju, mis maailmas seejärel näiliselt pooljuhuslikult juhtuma hakkavad. Bilderbergi grupile on võimalik omistada kõike negatiivset, sest me lihtsalt ei tea, mida suletud uste taga vestlusringides arutatakse.

Sel aastal kohtus teadlaste, ärimeeste ja poliitikute väljavalitud seltskond Virginia osariigis Chantillys 1.–4. juunil. Gruppi juhib Prantsuse ajutrusti Institut Montaigne’i president Henri de Castries.

Eestlasi pole kutsutute hulka sattunud, aga soomlastele on uksed juba pikemat aega valla. Tänavu oli koosviibimisele kutsutud kaks soomerootslast: Sampo, Nordea ja Kymmene juht Björn Wahlroos ning transpordi- ja sideminister Anne-Catherine Berner. Viis aastat tagasi puhkes Soomes skandaal, sest selgus, et riik maksis kinni Bilderbergi grupi kohtumisel käinud rahandusministri Jutta Urpilaineni reisikulud. Nüüd teatas Berner, et maksab sõidukulud omast taskust. Kuid on selge, et ministrina esindas ta kohtumistel siiski Soome riiki.

Praegusel ülemaailmsel vasak- ja parempopulismi laineharjal on eliidi salanõupidamistel kahtlemata halb maik juures, aga seltskonna suurust ja koosseisu vaadates on üsna selge, et Bilderbergi grupi koosviibimistel ei suudeta kindlaid otsuseid langetada. Teemad on laialivalguvad, osalejad liiga akadeemilised.

Edevad pole oodatud

Loe veel

Grupi kodulehe teatel oli tänavu päevakorras 13 teemat: Trumpi võimuaeg, üleatlandilised suhted, NATO probleemid, Euroopa Liidu suundumused, globaliseerumise pidurdumine, töö, palgad ja teostumata ootused, infosõda, populismi levik, Venemaa koht maailmas, Lähis-Ida, tuumarelvade levik, Hiina. Lisaks jooksvad küsimused. Kohtumise päevakorrast võis järeldada üht: maailma majanduseliit on Donald Trumpi valitsemisstiili pärast mures. Trumpi valitsuse progressiraport oli päevakorra esimene punkt, ehkki Trumpi kutsutud ei olnud ja USA valitsustki esindasid kõigest mõned nõunikud.

Kutsutute seas oli ainuke riigijuht Hollandi kuningas Willem-Alexander. USA poliitikutest osales Virginia kuberner ja üks senaator, poliitikute sekka tuleks arvata ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

2010. aastal oli protestija Barcelonas veendunud, et Bilderbergi grupp üritab uut maailmakorda juurutada. Foto: REUTERS/SCANPIX

Vandenõuteooriate järgi peaks Trump kindlasti Bilderbergi grupi liige olema, ehkki mingist väljakujunenud liikmeskonnast on selle grupi puhul raske rääkida. Kuskilt pole näha, et Trumpi kunagi Bilderbergi kohtumistele kutsutud oleks. Liiga edevaid isikuid sinna tavaliselt ei kutsuta.

On ka väidetud, nagu oleks Bill Clintoni ja Tony Blairi tähelend alanud päeval, kui nad Bilderbergi kohtumistel osalesid. Blair on seal käinud korra, 1993. aastal, ja Bill Clinton 1991. aastal, rohkem pole neid kutsutud. Blair oli sel ajal parlamendi liige, Clinton Arkansase kuberner. Margaret Thatcher sai kutse 1975. aastal vastse Briti konservatiivide juhina. Võimule said nad siiski valijate häältega, mitte Bilderbergi grupi otsustega.

On väidetud, nagu oleks Bill Clintoni ja Tony Blairi tähelend alanud päeval, kui nad Bilderbergi kohtumistel osalesid.

USA presidentidest on ametiajal Bilderbergi grupi nõupidamistel olnud ainult vanem Bush, aastail 1989 ja 1992. Peale Clintoni on kutse saanud ka Gerald Ford, 1964. ja 1966. aastal.

Bilderbergi kohtumisi on ümbritsenud suur salapära ja läbipaistmatuse oreool, ent eesmärk ongi võimaldada vestlusi vabamas keskkonnas, mis meedias kohe suurt kella külge ei saaks.

Ajakirjanikke on kutsutud, tänavuses nimekirjas on Norra Dagens Næringsliv, Türgi ajaleht Hürriyet, Hispaania El País, Itaalia La7 TV, Corriere della Sera ja La Stampa, Prantsuse France 2, USA Bloomberg ja Wall Street Journal, Briti Financial Times, Kreeka Kathimerini toimetajad või väljaandjad. Kuid reportaaže kohapealt pole. Väidetavasti loobus Bilderbergi grupp 1980. aastatel ürituse-eelsetest pressikonverentsidest just meediahuvi puuduse tõttu.

Pankurid ja suurte kontsernide juhid on Bilderbergi kohtumiste nimekirjades üle esindatud ja eks kapitalistide-imperialistide vandenõu on Karl Marxi ja Lenini
päevist saati kogu aeg kahtlustatud. Vasakpoolsusel Bilderbergi üritustele eriti asja ei ole.

1954. aastal esimest korda Hollandis Oosterbeekis Bilderbergi hotellis kokku saanud ja hotelli järgi nime saanud Bilderbergi grupi kohtumised on esindanud ainult läänemaailma konservatiivset leeri, otsides paremat mõistmist Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel. Kutsutud osalejate valik on palju kitsam kui avatumas õhkkonnas toimuval Davosi majandusfoorumil.

1954. aastal oli osalejate suurim mure see, kuidas kommunismiga toime tulla. Venemaa ja lääne konflikt on siiani päevakorras olnud. NATO on olnud teine püsiteema ja Euroopa integratsioon kolmas. Pole ime, et varem Nõukogude propaganda mõjusfääris elanud inimestel on lääne elitaarse kohtumise kohta eelarvamusi.

Bilderbergi grupil oli põhjust kommunismi vastu olla, seda enam et kohtumiste algataja oli Poola eksiilpoliitik Józef Retinger. Külma sõja ajal otsiti ühist poliitikat NSV Liidu vastu, Gorbatšovi perestroika oli püsiteema. NSV Liidu lagunemist ja uute riikide väljavaateid arutati järjest kolmel kohtumisel 1990–1992. Terrorism tõusis päevakorda alles 2002. aastal. Eelmiste aastakümnete päevakordades annab tunda majandusmeeste soov teada, mida teadlased ja poliitikud maailma sündmustest arvavad.

Hollandi printsi kunagise natsionaalsotsialistlikku parteisse kuulumise tõttu on Bilderbergi gruppi üritatud tembeldada natside vandenõuks.

Kes tahab kangesti pankurite-imperialistide vandenõusse uskuda, võib Bilderbergi kohtumiste teemadest ja eriti osalejate nimekirjast oma fantaasiale kõvasti tuge leida. Aga puudu on konkreetsed otsused, mida saaks Bilderbergi grupile süüks panna. Kõik taandub spekulatsioonidele, mida saab julgelt levitada, sest fakte ju pole.

Idaeurooplastest on kutsutute hulgas nähtud tšehhe, poolakaid ja bulgaarlasi, muidugi ka Retingeri, kes osales korraldajate seas püsivalt aastail 1954–1960. Jaapanlasi (rahvusvahelise energiaagentuuri juht Nobuo Tanaka) on kutsutud ainult kord 2009. aastal, hiinlasi aastail 2011 ja 2012. Sel aastal nähti ainult üht aasialast: Hiina USA suursaadikut. Viimastel aastatel on ka kutsutud venelasi, eesotsas Anatoli Tšubaisi ja Garri Kasparoviga.

Kutse Bilderbergi kohtumisele on suur austusavaldus, millest isegi kõige mõjukamad inimesed võivad üksnes unistada, väikeriikidele kutseid naljalt ei pudene. Kuningatest on kohtumistel nähtud Belgia, Hollandi, Norra ja Hispaania valitsejaid, Soome praegune president Sauli Niinistö sai kutse 1997. aastal, Saksa kantsler Angela Merkel 2005. aastal.

Bilderbergi hotell Oosterbeekis, kus Bilderbergi grupp 1954. aastal esimest korda kokku sai. Foto: Wikimedia

Prantsusmaa president Emmanuel Macron oli kutsutud 2014. aastal. Bilderbergi grupi kohtumisel osalemine andis talle võib-olla hoogu juurde, aga viimatiste presidendivalimiste võit oli siiski valijate sundseisu tulemus. Liiga radikaalse või populistliku poliitika esindajaid naljalt ei kutsuta, vasakpoolseid on esindanud ainult mõni sotsiaaldemokraat, ka roheline Joschka Fischer Saksamaalt, ja muidugi nüüd Hiina kommunistid.

Kuningad ja presidendid

Sagedamini osalenute hulgast paistavad silma rahvusvaheliste strateegiauuringute instituudi (IISS) kunagine juht Christoph Bertram (15 korda, aastail 1978–1998), endine USA riigisekretär Henry Kissinger (kümme korda, 1977–2015), Airbusi juht Thomas Enders (kümme korda, 1984–2016), föderaalreservi juht Paul Volcker (üheksa korda, 1982–2010), Maailmapanga juht Robert Zoellick (seitse korda, 2008–2015), Deutsche Banki juht Josef Ackermann (seitse korda, 2008–2014), Austria ajalehe Der Standard väljaandja Oscar Bronner (seitse korda, 2009–2015), Hollandi kuninganna Beatrix (kuus korda, 2007–2014) ja Siemensi juht Klaus Kleinfeld (kuus korda, 2009–2015).

Kuninganna Beatrixi isa prints Bernhard oli ürituse peakorraldaja ja püsiosaleja aastail 1954–1975, seepärast on hollandlastel üritusega nii tihe side.

Bilderbergi grupi kohtumiste formaat sarnaneb Davosi maailma majandusfoorumiga, mida on Šveitsis korraldatud 1971. aastast.

Bilderbergi grupi kohtumiste formaat sarnaneb Davosi maailma majandusfoorumiga, mida on Šveitsis korraldatud 1971. aastast. Mõlemal arutatakse maailmapoliitika tuliseid küsimusi, Davosis on aga avatus suurem, kohtumisi näidatakse otsepildis. Davosi foorum on pannud käima hulga edukaid initsiatiive, Bilderbergi grupi kohtumised piirduvad peamiselt vestlustega.

Hollandi printsi Bernhard von Lippe-Biesterfeldi kunagise natsionaalsotsialistlikku parteisse kuulumise tõttu on Bilderbergi gruppi üritatud tembeldada natside vandenõuks. See on selge liialdus.

Teine paranoia on seotud väidetava püüdega maailmavalitsust kehtestada. Seda on ÜRO loomisest alates kartnud ennekõike USA ultrakonservatiivid, aga Bilderbergi grupp esindab ometigi sarnaseid, enamasti parempoolseid ja konservatiivseid vaateid.

Tänavusest Bilderbergi kohtumisest nägi muu maailm ainult politseid ja keelusilte. Foto: AFP/SCANPIX

Ainus seal loodud nähtav struktuur on Bilderbergi kohtumiste sihtasutuse nõukogu, mis koosneb NATO liikmesmaade, aga ka neutraalsete Iirimaa, Rootsi, Šveitsi ja Austria esindajatest. Liialdus on pidada Montaigne’i instituudi juhti Henri de Castries’d maailmavalitsuse peaks. Nimekiri Prantsuse suurfirmadest, kes instituudi tegevust rahastavad, on muljetavaldav. Bilderbergi kohtumiste taga on kindlasti „kapitalistide” raha.

George Sorose vandenõu?

Bilderbergi gruppi seostatakse George Sorose rahastatava vandenõuga. Sorost vihkab ennekõike Vene võimuladvik, Putin on Sorost süüdistanud selles, et Ukraina Moskvale selja keeras. Soros on osalenud Bilderbergi kohtumistel 1994., 1996., 2000. ja 2002. aastal, aga temast palju rikkamadki on seal olnud. Pankurite, suurtöösturite ja -investorite nimekirjas ei paista Soros millegi erilisega silma. Vahest ainult sellega, et Ungarist pärinedes on ta terve elu toetanud idaeurooplasi.

Bilderbergi gruppi seostatakse George Sorose rahastatava vandenõuga.

Võib arvata, et Bilderbergi grupi kohtumised on aidanud leida NATO sees üksmeelt, nii et kaudne mõju NATO otsustele on sel kindlasti. Kuid seda, et mõni poliitiline otsus lähtub otseselt sealt, on väga keeruline tõendada.

Bilderbergi grupi kohtumised toimuvad üks kord aastas, osalejate nimekirjad on juba aastaid avalikud ja suuri ülemaailmseid vandenõusid on nende baasil päris keeruline leida. Hoopis teine lugu on aga alternatiivmeedia versioon salajasest ülemaailmsest ühendusest, mis justkui suunaks kõiki poliitilisi otsuseid. 

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised