Austraalias tõstab pead HIV-i iidne sugulasviirus, mis võib vähki põhjustada

 (9)

Austraalias tõstab pead HIV-i iidne sugulasviirus, mis võib vähki põhjustada
Austraalia Põhjaterritooriumi lõunaosas Alice Springsist 350 kaugusel asuv Uluru, maailma suurim monoliit.Reuters

Viiruse nimi on HTLV-1. Vähe sellest, et suurem osa inimesi pole sellest kuulnudki, ei mõista selle olemust täielikult ka teadlased.

Viirus on hakanud hoogsalt levima Austraalia Põhjaterritooriumil elavate põliselanike seas. Usutavasti on viies Alice Springsi lähistel asuvas kogukonnas nakatunud lausa üle 45 % elanikest. Kahes kogukonnas on nakatunute osakaal 50%. IFLScience vahendab The Guardiani, mis ütleb, et maailma juhtivad biomeditsiinigurud on kutsunud üles viivitamatult tegutsema – enne, kui on hilja.

HTLV (human T-cell lymphotropic virus) eestikeelne nimetus on inimese T-lümfotroopne viirus. See levib seksuaalsel teel, samuti vereülekannete ja rinnaga toitmise läbi. HTLV-1 võib inimkeha immuunsüsteemi nõrgestades põhjustada väga tõsiseid terviseprobleeme. Kõige halvemal juhul võib nakatunu jääda agressiivsesse leukeemiasse – see juhtub umbes viie protsendi nakatunud inimestega. 1-4% nakatunutest on kroonilise halvava haiguse ohus. Suuremal osal inimestest ei esine aga mitte mingisuguseid sümptomeid.

Viirusel on üle maailma erinevaid „pesi“ – seda leidub näiteks Kariibi mere saartel, Sahara-aluses Aafrikas, Paapua Uus-Guineas, Austraalia põhjaosas ja ka mitmete Lõuna-Ameerika põlisrahvaste seas. HTLV-d suudeti leida isegi üle 1000 aasta tagasi Andides elanud inimeste muumiatest. HIV on eksisteerinud umbes aastast 1900.

Seotud lood:

Dr Robert Gallo, kes avastas aastal 1979 HIV ehk HI-viiruse ja tegi aastal 1984 kindlaks, et HIV põhjustab AIDSI, oli CNN-iga suheldes murelik. „Ma ei tea kedagi, kes oleks terves maailmas varem proovinud mingil viisil seda haigust ravida,“ ütles ta. „Pole peaaegu mingeid vaktsineerimiskatseid peale selle, et jaapanlased on sel suunal pisut uuringuid teinud.“

Kui Austraalia põliselanikke aastal 1993 uuriti, leiti, et HTLV kandjaid oli Põhjaterritooriumil kogukonniti 4,7 ja 13,9 protsendi vahel.

„Me peame HTLV-1 suhtes märksa rohkem ära tegema,“ ütles Gallo. „Minu arvates pole sellega tegelemine seni piisavalt rahastust või tähelepanu saanud ja põhjus on ilmne: viirus on Euroopast pärit inimeste seas väga haruldane.“

Nüüdseks on viirus endast aga enam ja enam märku andnud ning registreeritud on ka mõned juhtumid USA-s ja Euroopas. Viroloogid loodavad, et see tõmbab HTLV-1-le vajalikul määral tähelepanu.

Loe veel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare