Austraalias levib kiiresti Aafrikast pärit lihasööja haavandtõbi

 (30)
Austraalias levib kiiresti Aafrikast pärit lihasööja haavandtõbi
Foto: Kaader videost

Varem Austraalias haruldane olnud kudesid hävitav haavandtõbi on hakanud nüüd kiiresti levima ja on saavutanud epideemia proportsioonid mõnedes Victoria osariigi piirkondades.

Täna ajakirjas Medical Journal of Australia avaldatud artiklis teatasid autorid abiprofessor Daniel O’Brieni juhtimisel, et Buruli haavandi juhtumite arv on tõusuteel, kuid uurijad ei suuda mõista, miks puudutab see eriti Victoria osariiki. Uus-Lõuna-Walesis, Lõuna-Austraalias ega Tasmaanias teadaolevaid juhtumeid ei ole, vahendab Guardian.

2016. aastal oli Victorias 182 uut haavandtõve juhtumit, mida oli 72 protsenti rohkem kui kunagi varem teatatud, teatas O’Brien. Ta lisas, et kuni 2017. aasta 11. novembrini oli juhtumite arv kasvanud veel 51 protsenti võrreldes 2016. aasta sama perioodiga, 156 juhtumilt 236-ni.

O’Brieni sõnul on haiguse inimestele ülekandumise viis teadmata ning haigust, mille kohta ei ole teada, kuidas see saadakse, on keeruline ära hoida.

Nakatumise esimene märk on tavaliselt valutu muhk nahal, mida sageli peetakse lihtsalt putukahammustuseks. Aeglaselt edasi liikuv nakkus kaevub seejärel naha ja lihaseid katva kelme vahelisse rasvakihti. Sellest rasvakihist hakkab nakkus levima küljesuunas ja läbi keha, hävitades teel kudet, ja ilmudes taas läbi naha välja haavandi kujul. Nakatunutel ei ole tihti nakkusest mingit aimu enne, kui ilmub haavand. Kui see juhtub, võib aga valu olla äärmuslik.

Seotud lood:

Nakatuda võib igaüks. Kuigi nakkus allub umbes kaheksa nädalat kestvale antibiootikumidega ravi kuurile, on mõnedel juhtudel vajalik operatsioon naha eemaldamiseks või isegi amputeerimiseks.

Rahvusvaheliselt tuntud Buruli haavandi uurija, professor Paul Johnson püüab mõista, miks on nakkus kõige levinum Victoria osariigi Bellarine’i ja Morningtoni poolsaarel.

See on uurijad segadusse ajanud, sest haigust seostatakse kõige tavalisemalt troopiliste soodega ja kõige sagedamini esineb seda Aafrikas. Juhtumid on lisaks sellele muutumas ka ägedamaks.

„See näib esinevat väga spetsiifilistes piirkondades Victorias,” ütles Johnson. „Kui te ei sisene endeemilisse piirkonda, ei saa te haigust. Aga mis selle piirkonnaga lahti on, kus seda on, ja mis teiega juhtub, mis tähendab, et te selle sellest piirkonnast saate? Need on suured küsimused, mida me küsime.”

Johnsoni sõnul on nakkusel väga veider levik. „Kui te sisenete endeemilisse piirkonda, näeb see välja samasugune kui piirkond, kust te just lahkusite,” märkis Johnson.

Johnson usub, et kõige tõenäolisemalt põhjustab haavandtõve bakter Mycobacterium ulcerans, mida levitavad sääsed ja kuskused (teatud kukkurloomad).

„Meie hüpotees on tegelikult, et see on kuskuste haigus,” ütles Johnson. „See pühib läbi kuskuste ja saastab kohaliku keskkonna nende väljaheidete kaudu, sealhulgas sääsed, ja inimesed saavad selle valdavalt hammustavatelt putukatelt ja võib-olla otse kuskustelt.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare