NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
12.07.2018 11:04
Veider oli lugeda eilset FORTE artiklit, kus üks teadlasterühm avaldas arvamust, et mõistuslik elu on Galaktikas väga ebatõenäoline (pisut vähem ebatõenäoline oleks see kogu Universumi mõistes). Kuigi selles eilses artiklis kirjutas teine teadlane ( Seth Shostak) :
"Kui ma siin Californias Mountain View’ linnas tänaval kõnnin, ei pruugi ma kohata palju jõehobusid. Kuid sellise suhteliselt piiritletud vaatluse põhjal oleks minust vale väita, et tõenäoliselt pole jõehobusid üldse mitte kusagil. Lokaalsete vaatluste alusel pole mõistlik nii kaugeleulatuvaid järeldusi teha,"

Nagu ikka - lugesid mõned ainult pealkirja :)

Maavälise elu otsingutel on muidugi mõistlik keskenduda rohkem Päikesesüsteemile. Vahemaad oluliselt väiksemad. Ja veel on ütlemine, et kadunud võtmeid on ehk kergem leida tänavalaterna valguses - mitte täielikus pimeduses (vähemalt on siis teada, et seal neid kindlasti ei ole) :D

Astrofüüsikuid (või pigem astrobiolooge) huvitab praegu eriti täht Ross 128. Asub see punane kääbustäht meist ainult 11 valgusaasta kaugusel. Selle ümber tiirutav planeet Ross 128 b on Maast veidi suurema massiga (kiviplaneet) ja vesi võib olla seal vedelas olekus.
    12.07.2018 22:22
    aga miks seal peab olema elu? kui tal pole Kuud, siis ta pöörleb liiga kiirelt, kui tal on Kuu, siis võib ta juba liiga aeglaselt pöörelda. Veenus on ka maaga väga sarnane, ometi pole seal elust haisugi.
    12.07.2018 23:03
    aga miks seal peab olema elu? kui tal pole Kuud, siis ta pöörleb liiga kiirelt, kui tal on Kuu, siis võib ta juba liiga aeglaselt pöörelda.

    Keegi ei väida, et seal on elu. Kuid see eksoplaneet võib olla eluks sobiv. Ja asub suhteliselt lähedal - saab paremini uurida. Uurida ikka teleskoopidega...
    Planeetide pöörlemiskiirus otseselt ei tohiks takistuseks olla (ehk vaid sedasi, et aeglasema pöörlemise puhul on vist magnetväli nõrgem/puudub).
    Meie Kuu vähendab Maa pöörlemistelje kaldenurka, mis tagab stabiilsema kliima.
12.07.2018 12:26
Ma saaks aru, kui otsitaks maavälist tsivilisatsiooni, aga ma ei kujuta ette, mida kasulikku annab mõne bakteri leidmine? Maa peal on baktereid nii palju, et keegi neid läbi uurida ei jõua. Kui väheks jääb, siis võib neid veel juurde muteerida. Teadmised maaväliste bakterite kohta pole pingutust väär. Kui, siis ehk sõjalisel otstarbel, kuna võimalikul vastasel kulub kaitsemeetmete väljatöötamiseks rohkem aega.
    12.07.2018 13:02
    Maiseid baktereid on mustmiljon tõesti, aga need kõik pärinevad ühe ja sama evolutsioonipuu harudest. Maaväliste bakterite leidmine võimaldaks vahelduseks uurida midagi maapealsest biosfäärist täiesti sõltumatut.

    Teiseks vastaks see avastus lõplikult küsimusele, kas oleme üksi või mitte. Kui juba meie kosmilises lähiümbruses peaks leiduma vähemalt kahes kohas sõltumatult tekkinud elu, siis võib üsna julgelt järeldada, et terve Universum kihab sellest.
    12.07.2018 13:12
    Ma saaks aru, kui otsitaks maavälist tsivilisatsiooni, aga ma ei kujuta ette, mida kasulikku annab mõne bakteri leidmine?

    Mõtleme veidi erinevalt... Pean väga oluliseks igasuguse maavälise elu leidmist. Siis võib hakata ehk jagama, kas see elu on mõistuslik. Ja elutu ei saa mitte kuidagi muutuda mõistuslikuks eluvormiks. Või kuidas?
    Oht meie elule? Oht rikkuda teistmoodi elu? Kosmose-eetika?
    12.07.2018 14:23
    a elutu ei saa mitte kuidagi muutuda mõistuslikuks eluvormiks. Või kuidas?

    Elutu ei saa tõesti eluvormiks muutuda, küll aga mõistuslikuks. Väga tõenäoline, et järgmine mõistuslik tsivilisatsioon Maal pole enam valkude, vaid ränipõhine. Eneseteadlik, üldintelligentne tehisintellekt, mis hävitab inimkonna kohe, kui saab aru, et see on tema suurim oht ja ainus konkurent ning hävitamine tema võimuses. See, kas AI on "elus", sõltub ainult definitsioonist. Praegu on elu sisuliselt "valkude koosluse eksisteerimise ja taastootmise viis". Kui sõna "valgud" ära jätta, siis võib mõistuslik elu Maal jätkuda ka ilma inimeseta. Jätaks ainult selle esoteerilise jama ära, et elu jaoks on vaja mingit müstilist hinge, Jumalat jne jne. Ei ole vaja. Inimene on orgaanilisest materjalist masin.
12.07.2018 14:19
Kui teistelt planeetidelt leitakse baktereid, siis on elu esinemine Universumis sama loomulik, kui Maal neli aastaaega. Bakterid on inimeste kauged esivanemad, seega leides mingilt taevakehalt baktereid, võib pidada tõestatuks, et Univesumis on elu ja teised tsivilisatsioonid laialt levinud.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    12.07.2018 16:31
    Kui antiikteadlased nimetasid vaakumit tühjaks ruumiks, siis tänapäeval on see rohkem madala energiatasemega piirkond ja kogu ruumipiirkond, mis jääb väljaspoole tänapäevast vaakumit, siis seda üldse ei tunnistata ruumiks, seda pole tänapäevaste füüsikute jaoks olemas, kuigi ometi on lõpmatu ruum olemas, kui mateeria saab paisuda.

    Miks selline järeldus? Paisumiseks ei vaja Universum mitte mingit väljaspool asuvat ruumi. Kõiksus tekitab ise aegruumi juurde - ei paisu mingis juba olemasolevas ruumis. Ka lõpmatus saab muutuda veel suuremaks lõpmatuseks.

    Mateeria hulk Universumis on lõplik suurus - see saab hõreneda.
    12.07.2018 16:31
    Inimesed on nii erinevad... Mina jälle ei suuda ette kujutada lõplikku ruumi ja ükskõik kummas suunas lõplikku aega. Iga teistsugustest eeldustest lähtuv arutluskäik viib ebateaduslike järeldusteni. Sest isegi singulaarsus on definitsiooni poolest ebateaduslik - sisuliselt Jumal pseudoteaduslikus žargoonis. Tingimused, milles ei kehti meile tuntud füüsikaseadused ja isegi mitte põhjus-tagajärg seosed, on selgelt ebateaduslikud ja esoteerilised sõltumata sellest, kui kõlavate nimedega on seda jutlustavad autoriteedid.
    12.07.2018 16:35
    Mateeria hulk Universumis on lõplik suurus - see saab hõreneda.

    Miks sa nii arvad? Isegi peavooluteadus väidab, et singulaarsuses oli mateeria lõpmata tihe. Lõpmata tihe mateeria ei saa hõrenedes muutuda lõplikuks hulgaks mateeriaks. Lõpmatus ei ole sama, mis "väga suur" või "hoomamatult suur".
12.07.2018 16:53
Täna saame midagi uut teada neutriinodest?
ERR/Novaator:
"Üle kogu maailma paikenva paarikümne observatooriumi teadlased peavad pressikonverentsi, et tutvustada olulist neutriinodega seotud avastust. Ülekannet pressikonverentsilt saab jälgida ka ERR Novaatori vahendusel."

Neutriinod kipuvad seostuma tumeainega... Aga mitte ainult. Universumi (Suure Paisumise) päris algusaaegadel tekkis ülejääk aineosakeste suhtes. Vaakumis (valevaakumis) moodustusid aine ja antiaine paarid, mis koheselt vastastikku annihileerusid. Aga iga u 1 miljardi paari kohta jäi alles aineosake. Mõistatus, sest peaksid justkui ühtemoodi lagunema. Mingi erinevus on just neutriinode ja antineutriinode vahel leitud?
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    12.07.2018 19:36
    Sa oled vist ajas teistest ees. Neutriino seisumassist on teada vaid seda, et see ei saa olla suurem mingist pisikesest väärtusest. Valguse kiirusest tõestatult väiksema kiirusega neutriinot pole ka keegi tuvastanud. See on kõigest üks vastuoluline teooria, mis nõuab kasvõi imepisikese seisumassi olemasolu.
    12.07.2018 19:38
    Mõnda aega tagasi tekitas elevust hoopis uudis, et neutriino liigub valgusest kiiremini. See osutus küll eksperimendiveaks, aga kontrollimisel leiti, et liigub ikka valguse kiirusega. See ei olnud üldse nii ammu.
    12.07.2018 19:41
    Vaatasin seda J. Schechter and J. W. F. Valle artiklit, mille kohaselt peab olema mass. Artiklis kasutatakse 9 korda sõna "assume". Saad isegi aru, mida see ütleb artikli kohta...
13.07.2018 00:36
Kui Delfi keelab kirjutada kommentaare, mis sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami ning on sisutud ja/või teemavälised, siis miks on siin grafomaani inimkonnale 12.07.2018 23:01 ja teised 15 mujal!?
15.07.2018 15:02
Jutt elust ja eriti võõrastest tsivilisatsioonidest on usu küsimus ja pigem filosoofiline arutelu. Elu jaoks sobivad tingimused on üsna haruldased, elu tekkimine sobivates tingimustes juhuslik, elu piisav eksisteerimine, millega salvestatakse piisavalt energiat orgaanilisse ainesse, et saaks tekkida hulkrakne elu, nagu miljardeid aastaid maal elanud bakterid, suhteliselt segamatult, tõeline ime. Hulkrakseteks jõudmine ja bioloogiliselt putukateks jõudmine, tõenäosus on juba olematu. Nüüd küsida, miks peaks loodus tegema vea, tsivilisatsiooni kõlbuliku olendi loomisel, kes on suuteline kogu elu hävitama? Nüüd miks peaks see kõik toimuma meiega samal ajahetkel ja kui suur on tõenäosus, et meie mõistes siiski lõpmatus universumis juhtuks selline totaalne võimatu sündmus, meile piisavalt lähedal, et me suudaks seda tuvastada?
Tõenäoliselt võib elu universumis leida ka mujal, kuid see, et tegemist on midagi bakteritest kõrgemaga???
Vaadake, planeet maa! 4miljardit aastat elu ja suhteliselt segamatut evolutsiooni ja vaid üks liik on loonud pm tsivilisatsiooni, ning enne Vanaaega jõudnud kiviaja ühiskondi, võib mõnes mõttes s võrrelda kive kasutavate vareste kolooniatega, kes puu otsa pesasid rajavad. Kui poleks inimese eelast tekkinud, ehk inimeste ja neanderdaalaste ühist esivanemat, ootaksime me veel võibolla miljard aastat, enne kui mõnel on võimalus, kas miljardi aasta pärast meie planeeti aga enam olemas ongi?
Ei taha väita, et oleks tulnuktsivilisatsioonide olemasolu täiesti välistatud, vaid et tõenäosus, selleks ja nende kohtamine on liiga väike, et raisata aega nende leidmisele. Pealegi Maa naabruskonnast päikesesüsteemist on tõenäolisem leida võõrast elu, kui mujalt. Me teame, et ained ja tingimused Marssil, Veenusel, Europal jne, on Maaga tegelikult suhteliselt sarnased, uurige millised näevad välja enamik planeedisüsteeme. Päikesesüsteemi suguseid on leitud vaid paar tükki, enamikes on planeedid tähtede ümber kobaras ja tiirlemine on kiire, tõenäoliselt on ka tähelähedased kokkupõrked tavalised.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega