Arktika sulamine paljastas maapinna, mis on jää all olnud üle 40 000 aasta
Loomulikult peetakse maapinna ilmsikstuleku põhjuseks kliima soojenemist. Colorado Boulderi Ülikooli teadlaste läbi viidud uuringu kohaselt ootab Kanada arktilisi osasid kõige soojem sajand 115 000 aasta jooksul.
"Arktika soojeneb hetkel kaks kuni kolm korda kiiremini kui ülejäänud Maa. Seega on loomulik, et ka liustikud ja jääkate reageerib kiiremini," ütles Simon Pendleton, uurimuse peaautor.
Pendleton ja ta kaaslased uurisid Baffini saart, mis asub Gröönimaast lääne pool. Täpsemalt keskenduti saare jääkattes peituvate sammaltaimete ja samblike uurimisele, mis on jää sees olnud juba tuhandeid aastaid.
"Me uurime taanduvate liustikualade äärealadel värskelt jää alt vabanenud sammaltaimi ja samblikke, ning süsinikdateerime need, saades nii teada, millal jää nendele aladele tekkis," selgitas Pendleton. Varasemad vaatlused on näidanud, et selline taimestik kaob pärast kaitsva jääkihi kadumist üsna peagi - suvisel ajal kujutab sellele ohtu sulavesi, talvel aga lumetormid. Seega saavadki teadlased taimi uurides teada, millal jää nendele aladele tekkis.
Augustis kogutud 48 taimenäidist näitasidki pärast süsinikdateerimist, et kõnealused alad on olnud jää all juba 40 000 aastat. "Kui bioloogilised organismid saavad kliimamuutustega kohaneda, siis liustikujää seda teha ei saa. Kui suved on soojad, siis liustikud taanduvad, kui suved on külmad, siis need tekivad uuesti. Seetõttu on liustikujää uurimine üks kõige paremaid võimalusi suvetemperatuuri muutuste jälgimiseks," ütles Gifford Miller, Boulderi Ülikooli geoloogiaprofessor ning üks uurimusega tegelenud teadlastest.
Lisaks sellele, et piirkonda ootab kõige soojem sajand viimase 115 000 aasta jooksul, oletavad teadlased, et lähima paari sajandi jooksul võib Baffini saar täiesti jäävabaks saada. "Kõrgematel aladel asuv jää võib seal küll kauem püsida, kuid soojenemine on nii mastaapne, et hetkeseisuga sulab jää kõikjal ära," ütles Pendleton.
