Ajakiri Science: pagulaste surve euroliidule võib kliimamuutuse tõttu aastaks 2100 kolmekordistuda

 (67)

Ajakiri Science: pagulaste surve euroliidule võib kliimamuutuse tõttu aastaks 2100 kolmekordistuda
Pagulaste päästeoperatsioon Vahemerel eelmisel sügisel. AP

Kaks Columbia ülikooli teadlast on valmis saanud uuringu, milles üritatakse hinnata seda, kui paljud inimesed on kliima soojenemise jätkudes sunnitud oma kodud maha jätma. Luubi all on just see, missugune surve Euroopa Liidu maadele avalduda võiks.

Columbia ülikooli rahvusvaheliste ja avalikkussuhete kooli teadlased on välja arvutanud, et kui kõik jätkub nii nagu praegu, võib sajandi lõpuks kuni kaks miljardit inimest olla sunnitud oma tänastest kodudest elamiskõlbmatute tingimuste tõttu lahkuma.

Teadlased ütlevad, et see tähendab, et euroliidust uut elupaika soovivate inimeste arv kasvab aastaks 2100 188 protsendi võrra. See tähendab 660 000 lisataotlust aastas. Sajandivahetusest praeguseni on EL-ist varjupaika taotlenud 351 000 inimest aastas. Kui midagi ei tehta, on tulemuseks pretsedenditu pagulaskriis, hoiatavad nad.

Isegi positiivsema stsenaariumi puhul ehk siis, kui kliima soojeneb aeglasemalt (eeskätt tänu sellele, et emissioonide hulk üle maailma kahanema hakkab), kasvab otseselt äärmuslike ilmastikunähtuste (üleujutused, põuad) tõttu varjupaika paluvate inimeste hulk umbes 28 protsendi võrra. See tähendab 98 000 lisataotlust aastas.

Loe veel

Seotud lood:

Ennustus põhineb üsna lihtsatel arvutustel, mille puhul on luubi all agraarriigid. Et põllumajandust edukalt viljeleda saaks, on vaja mõõdukat keskmist temperatuuri, mis jääks umbes 20°C juurde, ütleb IFLScience uuringut kajastades. Varasemad andmed on näidanud, et kui keskmised temperatuurid tõusevad sellest pügalast kõrgemale, kasvab nii varjupaiga soovijate arv kui ka kasvutempo.

See on prognoos, mille juures ülejäänud võimalikke faktoreid nagu sõjalised konfliktid ja muu säärane arvesse ei võetud. Uuring pole samas esimene või ainulaadne omataoliste seas: kliimamuutuse ja pagulaste seoseid on varemgi vaadeldud, näiteks Süüria konflikti puhul. Üks üle-eelmisest aastast pärit uuring ütleb näiteks, et ehkki revolutsioon, sõda ja massiline riigist pagemine ei alanud seal otseselt kliimamuutusest tõukunud põua tõttu, mängis see siiski võimendavat rolli. Teine eelmise aasta uuring leidis üllatavalt selge korrelatsiooni tõusvate temperatuuride ja vägivaldsete kuritegude ning konfliktide sagenemise vahel.

Kriitikud ütlevad samas, et käesoleva uuringu puuduseks on see, et arvestati ainult ühe põllukultuuri - maisi - käekäiku, põllundus on aga märklsa mitmepalgelisem. Nad lisavad veel, et kindel seos kliimamuutuse ja pagulaste arvu vahel näib siiski savijalgadel seisvat. Ent nii ehk naa tasub seda potentsiaali siiski arvesse võtta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised