''Bakteri genoomi rekonstrueerimisel avastasime, et Jäämehe kõhus elutseb aasia helikobakterile sarnanev bakteritüvi. Arvestades, et tänapäeval võib pea kõigi euroopa nakkusekandjate soolestikust leida euroopa tüve, pidasime seda päris kummaliseks. Nimelt on seniste andmete põhjal arvatud, et maailmajagu iseloomustav helikobakter tekkis aasia ja aafrika tüve ristumisel vähemalt 10 000 aasta eest,'' selgitas Euroopa akadeemia jäämehe ja muumiauuringute instituudi direktor Zink Albert ERR Novaatorile.

Umbes 40–50 aasta vanune Ötzi hukkus aga alles umbes 5300 aastat tagasi, kui tänaseni tundmatuks jäävad ründajad tabasid kivinoolega mehe õlga. Nooleots läbistas Ötzi arteri ja mees jooksis arvutuste kohaselt loetud minutitega verest tühjaks. Ötzi taasavastati 1991. aastal. Mehe säilmed olid sedavõrd heas seisus, et leiust teada andnud austria mägironijad kahtlustasid esialgu oluliselt hilisemat mõrtsuktööd. Sellest ajast saadik on muumiat uuritud pea kõigil võimalikel erinevatel viisidel, alustades röntgenkiirtest, lõpetades pärilikkusaine analüüsiga.

Paari aasta eest leiti, et mehe soolestik pole sugugi tühi ja sisaldab poolseeditud toidu jäänuseid.