305 miljoni aasta vanune „mitteämblik“ elas juba ammu enne dinosaurusi

Hiljuti avastatud rohkem kui 300 miljonit aastat tagasi elanud kaheksa jalaga ämblikulaadse looma kivistis on senileitud ürgliikidest kõige lähem sugulane nüüdisaegsetele ämblikele. Hoolimata ämblikkudele iseloomulikest jalgadest ja suistest pole siiski tegemist ämblikuliste (ld Araneae) seltsi kuuluva elukaga, väidavad teadlased värskes uurimuses.

Allikate nagu BBC News ja The Guardian osutusel polnud pontsaka kehakujuga lülijalgne loomake suurem kui postmark. Oma kasvu kohta olid tal küll suured kihvad, kuid puudusid mitmed tõelistele ämblikele omased tunnused nagu ämblikusiidi tootmiseks vajalikud võrgunäärmed.

Pealeselle näitasid (algselt juba aastakümnete eest Prantsusmaal välja kaevatud) kivistisest tehtud kompuutertomogrammid, et äsja tuvastatud ürgliigil oli kummaline plaatkattega, mitmest segmendist koosnev kõht, kuid puudus pikk sabataoline vibur, mis oli olemas varasematel ürgvõrkurlastel (Uraraneidae). Uuele liigile panid teadlased nimeks Idmonarachne brasieri.

Kui ämblikulaadse säilmed Prantsusmaa idapiirkonnas Montceau-les-Mines’i linna lähistel omal ajal leiti, oli pool loomast kapseldatud kivimisse ja teda polnud võimalik tuvastada, mistõttu paigutati kivistis arhiivi. Nüüd, mitukümmend aastat hiljem skannisid Manchesteri ülikooli paleobioloog Russell Garwood ja kolleegid kivistist tomograafiga ja rekonstrueerisid tomogrammide põhjal üksikasjaliselt looma välimuse.

Ruumilised tomogrammid näitasid, et millalgi evolutsiooni käigus kadus ämblikulaadsetel küljest vibur ja et see pidi toimuma enne, kui vähemalt mõnedel ämblikulaadsete klassi kuuluvatel liikidel jõudsid välja areneda võrgunäärmed, märkis Garwood ajalehele The Guardian antud usutluses. Tema töörühm püstitas äsjases uurimuses hüpoteesi, mille kohaselt arenes uus liik tõenäoliselt pärast ämblikulaadsete perekonna Attercopus väljakujunemist, aga enne nüüdisaegsete ämblike arenemist.

Idmonarachne brasieri analüüsimise ja teiste ämblikulaadsetega kõrvutamise tulemusel on uurimuse autorid jõudnud järeldusele, et võrgunäärmed olid ämblike jaoks võtmetähtis uuendus, mis tõenäoliselt tagaski neile fenomenaalse evolutsioonilise edu. On ju seni avastatud vähemalt 45 000 liiki ämblikke ning kaheksajalgseid õnnetoojaid võib leida kõigilt mandritelt peale Antarktika.

Võrdluseks: Dinosauruste domineerimine maailmas algas alles umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi.