BBC vahendab erinevaid mõõtmisandmeid mitmetelt organisatsioonidelt. NASA väitel on rekord kindlalt purustatud, Suurbritannia meteoroloogiateenistus (The Met Office) jättis endale pisikese eksimisruumi, ent ka eksimust arvestades on 2016 koos üle-eelmisega kindlalt kahe kõige soojema aasta seas.

Kõigi asutuste teadlaste hinnangul mängis mullu oma rolli eriti jõuliselt esinenud ilmastikunähtus El Niño, kuid peamine raskuspunkt oli siiski inimeste tekitatud kasvuhoonegaasidel.

Rekordit eeldati juba mullu mais

Järeldus ei tule teab mis suure üllatusena, kuna tegelikult ennustasid mõned juhtivad klimatoloogid rekordaastat juba mullu mais, kui El Niño eriti vägevaks osutus. El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul ja põuad Austraalias.

Dr. Gavin Schmidt NASAst ütles, et 2016 purustas rekordi 0,1 - 0,12 kraadiga Celsiuse järgi. "See ei tundu küll palju, aga aastatevahelise varieeruvuse kontekstis on see tohutu erinevus," ütles ta. "Eelmine aasta lõi rekordi täiesti selgelt ja peamiselt tänu Vaikse ookeani troopilistes piirkondades tegutsenud El Niñole, mis seal palju soojust tootis. Aga ka pikaajalised soojenemistrendid tänu kasvuhoonegaasidele jätkusid."

Paljud teisedki meteoroloogiaagentuurid üle maailma on just täna oma andmed avalikustanud ja ametlikuks teinud, kirjutab BBC. Kõik ei ole sealjuures ühel meelel. Nagu mainitud, on NASA andmeil rekord löödud 0,1 - 0,12 kraadiga Celsiuse järgi, ent Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) seisukoht on pärast paljude erinevate allikate andmete koondamist, et rekord löödi 0,07 pügalaga.

Briti meteoroloogiateenistus ehk The Met Office ütleb, et El Niño mõjutas keskmisi temperatuure aasta lõikes umbes 0,2 pügala võrra Celsiuse järgi, mis on märkimisväärne. The Met Office hindab, et nende arvestuse järgi oli 2016 0,77 kraadi üle pikaajalise keskmise, jättes endale eksimisruumi +/- 0,1 kraadi.

Tabelis võimutseb 21. sajand

Fakt on, et kuueteistkümnest registreeritud kõige soojemast aastast viisteist on olnud pärast 2001. aastat. Ainus 20. sajandi aasta nende kuueteist seas on 1988, mis on seitsmendal kohal.

Soojenemise mõjud on piirkonniti erinevad. Näiteks Arktika soojeneb muust maailmast kaks korda kiiremini ja seal oli suurema osa vältel eelmisest aastast keskmine temperatuur kuni 6 kraadi kõrgem. Lisaks purustati arktilise merejää vähesusrekord.

Alanud aasta kohta arvavad uurijad, et see rekordit ei löö, ent mahub soojade aastate edetabeli esiviisikusse.