Saksa teadlased uurisid perioodil 2003-2017 satelliitidelt Teherani piirkonda ning suutsid erilise tehnika abil tuvastada kolm linnaosa, kus igal igal aastal vajub maapind lausa veerand meetri võrra. Ka teistes piirkondades on vajumisega probleeme, näiteks Teherani rahvusvahelise lennujaama piirkonnas on aastane keskmine vajumine viis sentimeetrit.

Võimsa vajumise põhjuseks on kiire linnastumine ning selle tagajärjed. "Viimase paarikümne aasta jooksul on pidevalt tõusev rahvaarv nõudnud ka rohkem vett," kirjutasid teadlased oma analüüsis. Nende hinnangul ongi vajumise põhjuseks põhjavee ära kasutamine ning varem veega täidetud olnud tühimike täis vajumine. "Tegemist on ühtede kõige suuremate vajumisnäitajatega terves maailmas," ütles Nature'ile Alicante Ülikooli insener Roberto Tomás.

Teherani on viimase 60 aasta jooksul juurde tekkinud uskumatult suur hulk kaevusid - kui alles 1968. aastal oli linna peale kokku 4000 puurtorni, siis 2012. aasta seisuga on neid Teheranis lausa 32 000. Kuna piirkonnas on ehitatud ka mitmeid tamme, ongi nende kahe teguri koosmõjul tekkinud nii veepuudus kui ka ulatuslik vajumine. "Vahemikus 1984 kuni 2011 on Teherani põhjavee tase langenud umbes 12 meetri võrra," kirjutasid uurijad oma töös.

Kuid tõsiseid mõjusid on veelgi: näiteks on põhjavee puudusel tekkiv maapinna kompressioon kaasa toonud maalihked ja -värinad, millega omakorda on kaasnenud kahjustused piirkonna ehitistele. Raporti koostamises osalenud geodeedi Mahdi Motaghi sõnul võivad sellised mõjud olla pöördumatud, kuid hetkel on veel võimalik olukorda päästa. "Kui põhjavee kasutamist efektiivselt ei reguleerita, võib vajumine linna infrastruktuuri veelgi kahjustada," kirjutasid analüüsi koostajad. "Eriti püsib see oht kõrgete vajumisnäitajatega piirkondades."