Astronoomid teatasid esmaspäeval, et nad on suutnud tuvastada võõra tähesüsteemi lähima möödalennu meie
, kui ühest punasest ja ühest pruunist kääbusest (vastavalt läbimõõduga 8% ja 6% meie Päikesest, ehk
86±2 ja
65±12 Jupiteri
) koosnev kaksiktähesüsteem möödus meist 52 000 astronoomilise ühiku ehk 0,82 valgusaasta kauguselt. Viis korda lähemalt, kui asub praegu meile lähim täht (peale Päikese)
.

70 000 aastat tagasi olid ka tänased mandrid Maa peal juba oma asukoha saavutanud, neandertallased polnud veel välja surnud ja homo sapiens juba levis üle planeedi. Astronoomilistes mõõtmetes oli see peaaegu äsja. Ja kui arvestada, et need tähed on liikunud 70 000 aastaga ligemale 20 valgusaastat, oli neil ka tohutu kiirus taga.

Astronoomid on 98 protsenti kindlad, et möödalennul riivasid Scholzi kaksiktähed ka Öpik-Oorti  pilve, mis peaks ulatuma enamvähem just 50 000 astronoomilise ühiku kaugusele Päikesest ja on ühtlasi ka Päikesesüsteemi välimiseks regiooniks. Pikema perioodiga Päikese ümber tiirlevad komeedid lähtuvad Öpik-Oorti pilvest, ka praegu taevas nähtav komeet Lovejoy on näiteks selline.

Scholzi kaksiktähed avastati küll alles hiljuti, aastal 2013, sakslase Ralf-Dieter Scholzi poolt.

Rochesteri ülikooli teadurid töötasid arvutis läbi 10 000 erinevat stsenaariumit sellise tähesüsteemi möödalennu kohta ja kuna 98 protsendil nendest riivas Scholzi täht vaid Öpik-Oorti pilve välimist serva, peetakse tõenäoliseks, et suuremat komeedi- ja meteoorisadu meie taevas see esile ei kutsunud.

Aga on üsna tõenäoline, et mööda lennanud kaksiktäht oli ka Maa pealt palja silmaga nähtav.