Võimalik, et isegi 7000 planeeti, neist 30 eluks sobivad - Kepleri teleskoobi panus seni

Mõnes mõttes on see isegi kurb uudis. Alates sellest, kui Kepleri teleskoobi asendit hoida üritanud reaktsioonirattad 2013. aastaks üles ütlesid ja teleskoop tuli panna tööle minimaalsema missiooni K2 raames, on leitavate võimalike planeetide hulk järsult kahanenud.

Tegevust alustas astronoom Johannes Kepleri nime kandev kosmoseteleskoop 7. märtsil 2009 ja enne kui algne missioon 11. mail 2013 katkenuks tunnistati, oli teleskoop jõudnud pildile püüda 2335 tänaseks tõestatud ja 4034 veel tõestamist vajavat võimalikku eksoplaneeti (so planeeti, mis tiirlevad teiste tähtede ümber, väljaspool meie Päikesesüsteemi.

Neist 30 on Maast veidi suuremad või sama suured planeedid elamisvõimalikus tsoonis, ehk oma tähest piisavas kauguses, et sulanud vett võiks sealt leida.

Varem hoidsid reaktsioonirattad teleskoobi suunatuna vaid ühte piirkonda taevaavaruses, kuid 16. maist 2014 kestev uus K2 missioon püüab kasutada teleskoobi ikka veel töökorras kaameraid, et leida planeete palju laiemas maailmaruumis. K2 raames on seni kinnitust leidnud veel 148 ja tõestamist ootavad 520 eksoplaneeti.

Võrdluseks kõigi teleskoopide abil leitud eksoplaneetide hulk. Üldse on kinnitust leidnud 3498 planeedi olemasolu, kaks kolmandikku neist seega Kepleri abil, kokku vähemalt 582 erinevas tähesüsteemis, kinnitab NASA eksoplaneetide arhiiv.

Open Exoplanet Catalogue kinnitab kokku 3584 eksoplaneedi või ka meie Päikesesüsteemi kuuluva taevakeha olemasolu kokku 2632 planeedisüsteemis. Astronoomid teevad üle maailma ka palehigis tööd, et hägusatest täppidest tähepiltidel planeete ja nende omadusi välja lugeda.

Exoplanet Orbit Database on suutnud tuvastada juba 2925 erineva eksoplaneedi orbiidid oma tähtede ümber,