Pea ei kasvanud ussile siiski niisama saba otsa - teadlased lõikasid lameussid nimelt enne pooleks, et uurida nende regeneratsioonivõimet kosmilistes tingimustes. Kui lameuss pooleks lõigata, on tulemuseks enamasti lihtsalt kaks uut ühesugust lameussi, aga tolle konkreetse isendijupi puhul läks orbiidil midagi ilmselt pisut valesti.

Sellist juhtumit on selle konkreetse liigi ehk Dugesia japonica puhul varemgi täheldatud, aga see on erakordselt haruldane. Tuftsi teadlased, kes on 18 aastat lameusse kasvatanud ja kel on 15 000 ussiga võimas koloonia, ütlesid, et nemad varem midagi sellist näinud ei ole. Mis veel rabavam - kahepealine uss tootis ka kahe peaga järglasi, mis tähendab, et tegu polnud lihtsa mutatsiooniga.

Teadusajakirjas Regeneration ilmunud uuringus ütlevad teadlased, et ilmselt võis asi olla selles, et kosmoses puudub gravitatsioon ja magnetväli. Varasemates uuringutes on leitud, et Maa magnetväli mõjutab usside rakkude moodustumist ja kasvu ja ISS-i pardal valitsev mikrogravitatsioon (vana nimetusega kaaluta olek) võis kahepäisuse puhul rolli mängida. Teadlased lisavad, et lameusside uurimise tulemusi tuleb arvesse võtta ka teiste liikide puhul - ehkki võib arvata, et mõnele astronaudile või kosmonaudile siiski ISS-i pardal ilmselt lisapead külge ei kasva.