Alates saabumisest tulise planeedi orbiidile 2006. aastal on Venus Express tiirelnud ja Maale andmeid saatnud Veenuse pinnast lähimas punktis 250 kilomeetri, kaugeimas punktis kuni 66 000 kilomeetri kõrgusel 24-tunnisel orbiidil.

Kuid sel aastal sai juba aegsasti selgeks, et aparaadi manööverdamismootori kütusevarud (monometüülhüdrasiin CH3(NH)NH2, mis on toksiline kemikaal) olid ammendumas, seega hakati ette võtma radikaalsemaid trajektoorimuudatusi, et kütust põletada ja aparaati ka alumistesse Veenuse atmosfäärikihtidesse juhtida.

Nn õhupidurduse (aerobraking) tulemused olid edukad, kui arvestada vajadust enne aparaadi allakukkumist mürgisest kütusest lahti saada, aga samas sai kütus ka otsa mõni kuu varem kui seni arvestati. Ja aparaadi küljes olevate põtkurite kasutamine, mis oleks aparaati allakukkumise eest kaitsnud, teda kõrgemale orbiidile juhtides, on seega ilmselt lõplikult välistatud.

Õhupidurdusega mais-juunis jõudis satelliit Veenuse pinnast ka kohati 130-135 kilomeetri kaugusele, samas lühenes ka aparaadi orbitaalperiood, võimaldades vaadata planeedile lähemalt kui seni. Uusi korraldusi orbiidi korrigeerimiseks 23.-30. novembril Venus Express enam vastu ei võtnud.

Seadmed aparaadi pinnal, mis saavad omale elektrit päikesepaneelidelt, suudavad küll esialgu edasi funktsioneerida, aga nendeltki saadav teave on enam kui lünklik.

Venus Express on sisuliselt teise ESA aparaadi, Marsi ümber tiirleva Mars Expressi kaksikvend, kuigi Veenuse tulisemad atmosfääritingimused ja lähedus Päikesele sundisid seda veidi ümber ehitama. 2003. aastast Marsi ümber tiirlev Mars Express on seni töökorras ja pole ka kogu kütust ära kulutanud.