Missioone Maa kaaslasele läkitades teati, et tolm ei tõota head - näiteks suudeti arvestada sellega, et tolm võib viia kulgurite ülekuumenemiseni. Kohapeal tõdeti aga, et ülipeenike tolm tekitab ka probleeme skafandritega ning optiliste vaatlusseadmetega. Inimestel tekitas tolm riniiti ning kopsuärritust. Need on aga kõigest pisikesed terviseprobleemid, arvestades sellega, mis nüüd leitud on.

Uuemad uuringud näitavad muuhulgas, et kuutolm võib inimrakkudega reageerides tekitada näiteks hüdroksüülradikaale - reaktiivseid osakesi, mida on seostatud kopsuvähi tekkega. "See võib olla suur oht tulevaste astronautide tervisele," ütles Stony Brooki Ülikoolis uurimisrühma juhtinud Donald Henrix New Scientistile.

Sellel aastal ilmunud uuring leidis lisaks sellele, et kuutolm võib kahjustada rakku ka DNA-tasandil, mis võib samuti viia vähkkasvajate tekkeni. Uurimistöö käigus puutusid hiirte ajurakud ning inimeste kopsurakud kokku kunstliku kuutolmuga ning tulemused olid äärmuslikud - lausa 90% inimeste kopsurakkudest ning hiirte neuronitest hukkusid.

Uurimuse kohaselt on kuutolm inimestele tõsine tervisemure ning pikaajaline kokkupuude sellega on tulevastele missioonidele ohtlik. See viitab, inimkoloonia Kuule loomine saab olema võrdlemisi keeruline. Hetkeseisuga pürgivad sinna Venemaa, Jaapan ning Hiina. Kõige ambitsioonikamad on seejuures venelased, kes plaanivad 2030. aastal Kuule saata kuni 12 inimest. Millised lahendused neil on kuutolmuga hakkama saamiseks, näitab tulevik.