Teadlased kasutasid West Virginias asuvat Green Banki teleskoopi ning Austraalias paiknevat Telescope Compact Array-d, et otsida 14st hiljuti tekkinud tähesüsteemidest AME kiirgust. Kiirgust leiti kolmest tähesüsteemist ning selgus, et see tuleb planeete formeerivatest tolmu ja gaasi kogumitest, mis tähtede ümber tiirlevad. Neid kogumeid nimetatakse ka protoplanetaarseteks ketasteks, kuna arvatakse, et just nendest moodustuvad pikas perspektiivis planeedid.

"See on esimene kord kui märgatakse, et anomaalne mikrolainekiirgus tuleneb protoplanetaarsetelt ketastelt," kommenteeris uurimust üks selle autoritest, Green Bank teleskoobi astronoom David Frayer.

Teadlased leidsid kolmest süsteemist, kus kuma esines, ka unikaalseid liivaterast väiksematele nanoteemanditele kuuluvaid infrapunasignatuure. "Need signatuurid on nii haruldased, et neid ei leidu mitte ühegi teise noore tähe ligiduses," ütles uurimuse peaautor, Cardiffi Ülikooli astronoom Jane Greaves. Teadlased ei taha uskuda, et tegemist on kokkusattumusega.

"Kasutasime sherlockholmesilikku töömeetodit ning elimineerisime kõik teised võimalikud variandid. Võime öelda, et kõige tõenäolisem mikrolainekiirguse tekkepõhjus on nanoteemandite olemasolu nende värskelt vormunud tähtede vahetus ligiduses," lisas Greaves.

Teiseks potentsiaalseks kiirguse allikaks peeti algul polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikumolekule (PAH), kuid neid leiti ka teistest noortest tähesüsteemidest, kus kiirgus puudus. Järelikult ei saanud need kiirguse tekkega seotud olla.

Uus avastus aitab astronoomidel paremini mõista meie universumi algusaegu: kuna arvatakse, et pärast Suure Paugu toimumist laienes universum kosmilise inflatsiooni hetkel valguse kiirusest suurema kiirusega, siis pidanuks sellest maha jääma ka jälg: iidne valgus, mis jäi Suure Paugu toimumise hetkel siia maha ning mõjutaks oma ebatavalise polarisatsiooniga nüüd kosmiliste mikrolainete tausta.

Kuna nüüd teatakse, et pöörlevad osakesed on teemanditolm, saavad astronoomid teha täpsemaid mudeleid kosmilise mikrolainekiirguse tausta kohta, et uurida seda Suurest Paugust maha jäänud valgust paremini.

Uurimus avaldati väljaandes Nature Astronomy ning on täismahus kättesaadav siin.