Kanderaketi Sojuz-2.1b turjal pidi olulisima reisijana orbiidile jõudma 2,7 tonni kaaluv ilmasatelliit Meteor-M 2-1. Lisaks sellele oli plaanis kosmosesse toimetada ka trobikond pisemaid tehiskaaslasi nagu näiteks Moskva riiklikus tehnikaülikoolis ehitatud tudengisatelliit Baumanets-2. Lisaks veel 17 mikrosatelliiti mujalt maailmast - Kanadast, Saksamaalt, Jaapanist, Norrast, Venemaalt, Rootsist ja USAst.

Raketi start oli küll edukas, aga esimese planeeritud sidesessiooni käigus ei õnnestunud Meteor-Miga sidet luua, kuna see ei olnud seal, kus see pidi olema - oma ettenähtud orbiidil, vahendab AFP Roskosmost.

Uudisteagentuur Interfax teatas nüüd asjaga seotud allikale tuginedes, et vea põhjuseks on ilmselt inimlik eksitus. Kellegi tehtud valearvestuse tõttu kukkus raketi ülemine aste koos satelliitidega Atlandi ookeani.

Meteorist pidi saama kolmas omalaadne satelliit, mille ülesandeks oli edastada ilmainfot ja hoiatada ka äärmuslike ilmastikunähtuste eest, ütleb AFP. Russian Space Web kirjutab, et tehiskaaslane pidi monitoorima ka osoonikihti, ookeanide pinnatemperatuuri ja jääolusid - viimast polaaralade laevandust silmas pidades. Meteor-M 2-1 orbiit pidi olema päikesesünkroonne ja selle kõrguseks oli ette nähtud 825 kilomeetrit.

Sojuz-2 on olemuselt kolmeastmeline kanderakett, mille juures kasutatakse sageli lisaks veel neljanda, kõrgeima astmena Vene kosmose-ettevõtte NPO Lavotškin konstrueeritud astet nimega Fregat. Russian Space Web kirjutab, et just see aste saigi probleemiks. Raketi madalamad astmed eraldusid edukalt ja Fregat jõudis koormaga edukalt vaheorbiidile, siis aga ei käivitunud õigel hetkel ja ettenähtud viisil üks selle mootoritest. Alguses oletati, et ehk asub kogu kasulik koorem kusagil valel orbiidil.

Vostotšnõi kosmodroomist peaks saama tulevikus Baikonuri ehk Bajkongõri kosmodroomi järglane. See tuntud kosmodroom ehitati küll 1950. aastatel Kasahhi NSV-sse, ent pärast Kasahstani iseseisvumist on Venemaa seda naaberriigilt rentima pidanud.