Tõsi, elamiskõlblikuks ei tee neid planeedi pinnal leiduva kloostriõlle kogus, vaid asukoht oma tähesüsteemis ja tähe temperatuur. Kolm planeeti tiirlevad ümber ülijaheda kääbuse, mille nimi on teleskoobi järgi TRAPPIST-1. Tuhm täht on vaid õige pisut suurem meie Päikesesüsteemi suurimast planeedist Jupiterist. TRAPPIST-1 on meist umbes 40 valgusaasta kaugusel ja kolm planeeti, mis tema ümber oma ringkäike teevad, on seni leitud eksoplaneetide seast ühed kõige pisemad, ent Maast siiski pisut suuremad.

Space.com ja iflscience.com vahendavad belglasi, kes ütlesid, et leitud kolm planeeti on erakordselt head uurimisobjektid. Need asuvad teistest eksoplaneetidest palju lähemal ning täht, ümber mille nad tiirlevad, on üsna tuhm ja seeläbi ei sega selle eredus planeetide vaatlemist.
Dr. Michaël Gillon Liège`i ülikoolist ütles, et need kolm planeeti on esimesed temperatuurilt ja suuruselt Maaga sarnased planeedid, mille puhul on samal ajal võimalik täpsemalt uurida, millest koosneb nende atmosfäär, pind ja milline on sealne elukõlbulikkus.

Nii nagu täht said ka planeedid endale teleskoobi järgi õllehõngulised nimed - vastavalt TRAPPIST-1b, TRAPPIST-1c ja TRAPPIST-1d. Kaks esimest on Maaga võrreldes väga lühikeste aastatega. Need kestavad b-l umbes poolteist ja c- kaks ja pool Maa päeva, mis tähendab, et nad on oma tähele väga lähedal. Samas on temperatuur tähe pinnal 2277°C, mis on Päikese omast umbes kaks korda madalam. Seetõttu võib arvata, et planeedid ei ole lähedusest hoolimata põrgulikult kuumad, vaid vastupidi. Kolmanda planeedi aasta pikkus jääb 4,5 ja 73 meie päeva vahele.

Pole veel selge, kas planeedid on tahked, ent TRAPPIST-1 on raskete elementide osas rikas, mis viitab sellele, et planeedid võivad vabalt kivised olla.

Ehkki palju TRAPPISTide kohta on veel teadmata, on avastus ülimalt oluline, kuna varem pole ühegi niisuguse tähe ümbert planeete leitud.

Hubble`i teleskoobi abiga peaks olema võimalik nüüd üht-teist teada saada planeetide atmosfääri koostise kohta, mis on esmakordne - ühtegi teist eksoplaneeti pole veel nii lähedalt leitud, et me selle atmosfääri oma teleskoopidega uurida saaks. James Webbi nimeline kosmoseteleskoop (JWST) aga võiks kinnitada temperatuuri planeetidel ja võib-olla isegi seda, kas neil leidub biomolekule. Belglaste tiim avaldab infot vastaval veebilehel nii, nagu seda juurde tekib.