Peagi saabub aga uus põlvkond võimsaid rakette, mis suudavad söösta läbi Päikesesüsteemi ja muuta asteroididel kaevandamise rutiinseks tegevuseks, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Stardiloendus tiksub nulli ja 27 rakettmootorit päästavad oma hirmuäratava jõu valla. Maailma võimsaim rakett Falcon Heavy tõuseb esimest korda stardiplatvormilt õhku ja tuhanded pealtvaatajad hõiskavad rõõmustades.

6. veebruar 2018 oli kosmoseajaloo suurpäev: just siis toimus Falcon Heavy esimene katselend. Maailm polnud sellist kandevõimet näinud sest ajast, kui legendaarne kuurakett Saturn V 1973. aastal viimast korda kosmoses käis.

Falcon Heavy suudab maalähedasele orbiidile viia lasti, mille mass võib küündida 63 800 kilo­grammini. Seda on üle kahe korra rohkem kui lähimal konkurendil, raketil Delta IV Heavy. Falcon Heavy on aga uue raske­kaallastest raketipõlvkonna kõigest esime­ne pääsuke.

Tänu uutele kütustele, mootori­tele ja parematele materjalidele avab terve hulk uusi hiidrakette ukse maailmaruumi ka lühikestele turismireisidele, võimaldab kaevandustegevust asteroididel ja aitab inimese Kuule tagasi viia.

Rakettide põhimõtet kirjeldab kuulsa füüsiku Isaac Newtoni kolmas ehk mõju ja vastumõju seadus. Selle järgi mõjutavad kaks keha teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.

Raketis leiab see põhimõte kasutamist kütuse põlemisgaaside väljumisel. Kui gaasid suurel kiiru­sel düüsist väljuvad, avaldavad need raketile vastasmõju ja tõukavad seda ülespoole. Kui gaaside tõukejõud ületab Maa raskusjõu, tõuseb rakett õhku.

See alustab teekonda vertikaalselt, aga teel läbi atmosfääri liigub see üha enam horisontaalselt. Isegi siis, kui rakett on juba atmosfäärist välja jõudnud, mõjutab seda ikka veel Maa gravitatsioon ja niipea, kui mootorid seiskuvad, hakkab rakett tagasi Maa poole langema.

Et püsida stabiilsel orbiidil ümber Maa, peab rakett seetõttu saavutama kiiruse, millega suudetakse ületada Maa raskusjõud. Püsimaks orbiidil ümber Maa, on vaja arendada kiirust vähemalt

30 000 km/h, aga kui raketil tuleb jõuda Maa orbiidist kaugemale kosmosesse, näiteks Marsile, peab see küündima kiiruseni peaaegu 58 000 km/h. Raketid ehitatakse saavutama võimalikult suurt lõppkiirust, kuna sellest oleneb, kui kaugele need lennata saavad.