USA õhujõudude salajane kosmoselennuk X-37B: kuus üsna üllatavat fakti

 (14)

Pühapäeval, 7. mail, pärast rekordilist 718 päeva väldanud tiirutamist ümber Maa maandus NASA Kennedy-nimelise kosmoselennunduskeskuse süstikute maandumispolügoonil (ingl SLF; Shuttle Landing Facility) Floridas kosmoselennuk X-37B. See oli esimene maandumine SLF-i polügoonil pärast seda, kui USA viimane kosmosesüstik 2011. aasta juulis Maale naasis.

Robotlennuki X-37B ehk orbitaal-katselennuki (ingl OTV; Orbital Test Vehicle) jaoks oli see juba neljas lend. Eelmised kolm OTV-d startisid 2010. aasta aprillis, 2011. aasta märtsis ja 2012. aasta detsembris.

1. Lennuk on tilluke

X-37B meenutab välimuselt vägagi NASA legendaarset kosmosesüstikut, kuid üks oluline omadus, milles lennumasinad teineteisele sugugi ei sarnane, on nende suurus. X-37B on vaid 8,8 meetrit pikk, selle tiibade ulatus 4,6 meetrit. Nüüdseks pensionile saadetud orbitaalsüstiku pikkus ulatus 37 meetrini, vahemaa ühe tiiva tipust teiseni ületas 24 meetrit. Esialgse visiooni kohaselt pidi väiksema kosmoselennuki orbiidile toimetama kosmosesüstik, viimaks aga leiti, et X-37B lansseerimine raketilt kujuneb odavamaks.

2. Andmed kõigi lendude kohta on salastatud

Ehkki USA õhujõud on avaldanud üht-teist X-37B-ga orbiidile läkitatud lastide kohta, on suurem osa pardal leiduvat riistvara, nagu ka orbiidil sooritatavaid manöövreid puudutavast teabest salastatud. Saladuseloor on ajendanud kuulujutte, nagu kujutaks lennuk endast mingisugust kosmilist relva, mis võib olla varustatud näiteks seadmetega tehiskaaslaste hävitamiseks või hõivamiseks. Seda konkreetset spekulatsiooni on õhujõudude esindajad küll järjekindlalt eitanud.

Loe veel

Seotud lood:

3. Lennuki „juured“ on NASA-s

Programm X-37 sai alguse 1999. aastal NASA juures, kus algselt kavandati kahe eraldiseisva kosmoselennumasina — katsemaanduri ALTV (ingl Approach and Landing Test Vehicle) ja orbitaallennuki OV (ingl Orbital Vehicle) — arendamist. 2004. aastal andis NASA aga X-37 arendamise üle USA kaitsetehnika arendusametile DARPA (ingl Defense Advanced Research Projects Agency), mispeale kuulutati kogu programm viivitamatult riigisaladuseks.

Juba programmi käivitamisest peale 1999. aastal on X-37B peamiseks lepingupartneriks olnud ettevõte Boeing. Seni on Boeing kaitsejõudude tellimusel nähtavasti valmis ehitanud vähemalt kaks kosmoselennukit tähistusega X-37B.

4. Lennud kestavad ääretult kaua

Õhujõudude avalikustatud andmed X-37B kohta ütlevad, et kosmoselennuk on konstrueeritud orbiidil vastu pidama kauem kui 270 päeva. Lennumasin on selle piiri nüüdseks aga juba korduvalt ületanud. Kui esimene programmi X-37B lend, mille sooritas robotlennuk OTV-1, vältas vaid 225 päeva, püsisid järgmised katselennukid OTV-2 ja OTV-3 orbiidil juba vastavalt 469 ja 674 päeva.

5. Lennukid on Maa pinnalt nähtavad

Ehkki õhujõud pole X-37B täpset orbiiti avalikustanud, on tähelepanelikel amatöör-täheteadlastel õnnestunud selle liikumist Maa pinnalt seirata. Tänu nende pingutustele on see võimalus nüüd ka teil — veebilehe space.com tehiskaaslaste seire rakendus annab huvilistele täpselt teada X-37B ülelendudest.

http://www.space.com/32054-satellite-tracker.html

6. Tulekul on järgmised versioonid

X-37B praegune versioon ei pruugi olla viimane, mis kosmosesse jõuab. 2011. aastal andsid Boeingu esindajad teada, et kaaluvad suurema variandi konstrueerimist. Uus versioon tähistusega X-37C peaks kava kohaselt suutma rahvusvahelisse kosmosejaama ISS ja sealt tagasi toimetada kuus astronauti. Pealeselle on inseneride töörühm endise NASA astronaudi Stephen Robinsoni juhtimisel pakkunud välja X-37B modifitseeritud versiooni rakendamise ISS-i juures hädaolukorras evakueerumist võimaldava „päästepaadina“.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised