Ülikuuma eksoplaneedi temperatuur on nii kõrge, et selle atmosfääris on titaan ja raud gaasilises olekus

 (14)
Ülikuuma eksoplaneedi temperatuur on nii kõrge, et selle atmosfääris on titaan ja raud gaasilises olekus
KELT-9b ja selle tähtKujutis: NASA/JPLCaltech/R.Hurt/SWNS

Teadlased leidsid Maast umbes 650 valgusaasta kaugusel ülikuuma planeedi, mille pinnatemperatuur on peaaegu sama kõrge kui Päikesel ja mille atmosfääris on titaan ja raud gaasilises olekus, vahendab CNN.

Planeet kannab nime KELT-9b ja on klassifikatsioonilt umbes tähtede ja gaasihiiglaste vahel. Peamiselt gaasidest koosneva planeedi keskmine temperatuur on 3770 kraadi ning tegemist on esimese planeediga, mille atmosfäärist on leitud raskemetalle.

Planeedi temperatuur on niivõrd kõrge, et raua ja titaani aatomeid leidub selle atmosfääris üksikaatomitena, ilma, et need oleksid seotud teiste molekulidega, ütlesid teadlased. Peale selle ei formeeru kuumuse tõttu aatomitest pilvi nagu tavaliselt gaasihiiglaste puhul, vaid osakesed hõljuvad planeedi atmosfääris vabalt ringi.

"Ammu on arvatud, et raud ja titaan mängivad eksoplaneetide formeerumisel olulist rolli, kuid seda pole enne meie avastust varasemalt kinnitatud," ütles Kevin Hang, üks avastusega seotud teadlastest. Mees ütles kommentaaris Space.comile, et nende avastatud eraldiseisvaid aatomeid on võimalik edukalt valgusspektreid analüüsides uurida, kuna igal aatomil on erinevad "sõrmejäljed". Nii saavad teadlased rohkem teada selle kohta, kuidas planeedid tekivad ja miks mõnest kosmoseobjektist saab pigem gaasihiiglane kui täht ja vastupidi. Samuti on metalle tuvastava tehnoloogiaga tulevikus võimalik otsida biosignatuure ehk potentsiaalse elu jälgi.

KELT-9b uskumatult kõrge pinnatemperatuur tuleneb selle ligidusest oma tähesüsteemi tähele. Kui Maa teeb Päikese ümber tiiru 365 päevaga, siis KELT-9b jaoks võtab see kõigest poolteist päeva. Lisaks sellele on KELT-9b tähesüsteemi keskne täht umbes kaks korda kuumem kui Päike ning samuti umbes kaks ja pool korda suurem. Teadlaste sõnul on tegemist kõige kuumema tähega, mille ümber eksoplaneedid tiirlevad.

Planeedil on võrreldes oma tähega kummaline tiirlemistrajektoor ning teadlaste hinnangul võib KELT-9b lõppude-lõpuks oma tähesüsteemi tähte lihtsalt sisse põrutada ja hävida. Kui seda ei juhtu, siis saab tähel umbes 300 miljoni aasta pärast vesinik otsa - see viib paisumiseni, mille käigus hävitataks kõik tähe lähedal asuvad planeedid, sealhulgas ka KELT-9b.

Planeeti käsitlev uurimus avaldati teadusžurnaalis Nature.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare