Kui jutt oleks asteroidide või ükspuha milliste kosmosekivide möödalennust, siis distants 13,9 Kuu-kaugust poleks mitte midagi erilist, neid kive pannakse küll kirja, aga meie planeedile ükski nendest tegelikku ohtu muidugi ei kujuta. Komeetide sattumine nii lähedale on siiski erakordne kogemus ja erinevalt pisikestest tuhmidest asterodidest, peaks enamik komeete olema ka Maa pealt vaadatavad, pika sabaga jääkamakad.
Niisiis täna, möödub komeet 252P/LINEAR Maast 5,4 miljoni kilomeetri kauguselt, homme peaks mööda lendama ka üks sellest komeedist eraldunud fragment P/2016 BA14, lausa kolme miljoni kilomeetri kauguselt. Komeet ise on küll suhteliselt ere ja lõunapoolkeral peaaegu, et palja silmaga nähtav, aga fragment on juba üsna tuhm ja selle avastamine teleskoobiga pole tingimata kõige kergem tegevus. Komeet on rohelist värvi, kuna selle aurustuv tuum emiteerib C2-süsinikku, gaasina, mis helendab rohekana kosmilises vaakumis.
Ajaloost on küll ka teada üks komeet, mis on võinud tabada Maad tänase Egiptuse kohal 28 miljonit aastat tagasi, aga sel ajal inimkonda planeedil veel ei olnud. Ajaloos on kirja pandud lähimaid komeetide möödumisi Maast:
- C/1491 B1 - kaugus 0,0094 astronoomilist ühikut (aastal 1491)
- D/1770 L1 - kaugus 0,0151 astronoomilist ühikut (aastal 1770)
- Tempel-Tuttle - kaugus 0,0229 astronoomilist ühikut (aastal 1366)
- C/1983 H1 - kaugus 0,0311 astronoomilist ühikut (aastal 1983)
- Halley - kaugus 0,0334 astronoomilist ühikut (aastal 837)
5,4 miljonit kilomeetrit Maast oleks võrdne vahemaaga 0,036 astronoomilist ühikut (ehk Maa ja Päikese vahemaad).
