Igasugused "Dysoni sfäärid" ja muud "tulnukate megastruktuurid" võib igatahes esialgu unustada, sest pelgalt valguse võbelemisest on võimatu ükskõik milliseid veenvaid järeldusi teha.

Kuid nüüd teatavad teadlased, et see täht on viimase nelja aastaga järjest tuhmimaks muutumas. Ja jälle on teadlased pead kratsimas, ka seni üsnagi laest võetud teooriad tähe kohta vajavad jälle ümber kirjutamist.

Täht KIC 8462852 on avastatud teadaolevalt aastal 1890, kuigi uuemal ajal on seda lähemalt uurida üritatud alates 2009. a Kepleri teleskoobiga vaadeldes. Miks selle tähe valgus kord tuhmimaks, kord eredamaks muutub, on tekitanud teadusmaailmas igasuguseid teooriaid.

Veelgi enam aga väljaspool teadlaste ridu.

SETI juba otsib pikisilmi tulnukate sõnumeid selle tähe suunast, kuigi mingeid fakte, mis üldse võimaldaks sealt elumärke otsida, ei ole. Üleüldse, väljamõeldised kuidas tervet tähte võiks ümbritseda mingisugune tehislik struktuur, nn Dysoni sfäär, on pärit puhtalt ulmekirjandusest ja -sarjadest. Teadusega pole sel mingit pistmist.

Kepleri piltidelt näeb, et täht on tuhmunud 2011. aastal, uuesti 2013. aastal. Nüüd aga paistab, et tuhmumine pole ainult tsükliline, vaid ka pidevam protsess. Kuna aga Kepleri teleskoop teatavasti läks rikki ja enam samal tasemel andmestikku ei edasta, on ka tulemuste võrdlemine üsna keeruline.

Tõenäoline on pigem see, et tähe eest on möödumas kosmiline tolmupilv, kohati kahandades tähelt Maa suunas kiirgavat valgust, viitab Carnegie teadusinstituudi astronoomi Josh Simoni ja Caltechi astronoomi Ben Montet uurimustöö.

Kuid võrdlusaines teiste tähtede kohta midagi sarnast pole näidanud ja seega ei tea me siiani veel, mis seal kaugustes võiks tegelikult aset leida.

See, et keegi oleks terve tähe plaatidega ümbritsenud ja seal aeg-ajalt aknaid avaks, on küll kõige viimane kõigi võimalike seletuste reas.