Tulnukate maaväline elu: Mis on Fermi paradoks ja mida ütleb meile Drake’i võrrand?

 (106)

Fermi paradoksi aluseks on küsimus, miks me ei suuda leida maavälist elu. Arvestades, et nii Maa kui ka meie täht, Päike, on ülejäänud universumiga võrreldes suhteliselt noored — ja eeldades, et suutlikkus reisida tähtedevahelises ruumis on suhteliselt lihtne saavutus —, peaks tulnukad teoreetiliselt juba ammu Maad külastanud olema. Kus nad siis ikkagi on, et me neid ei näe?

Legendi kohaselt pillas teooria 1950. aastal lõunasöögilauas suusoojaks Itaalia füüsik Enrico Fermi. Küsimuse järelmid on aga sellest ajast alates pannud maavälise elu uurijaid kukalt kratsima. “Fermi mõistis, et iga tsivilisatsioon, millel on kasutada tagasihoidlik varu raketitehnoloogiat ja häbitult palju impeeriumiehitamise tahet, võiks kiiresti koloniseerida terve täheparve,” selgitab aruka maavälise elu otsingutele pühendunud organisatsiooni SETI veebileht.

Tõsi on, et universum on uskumatult suur ja vana. Ühe hinnangu kohaselt on universumi läbimõõt 92 miljardit valgusaastat ning see paisub kogu aeg üha kiirenevas tempos. Teiste mõõtmiste järgi on universumi vanuseks 13,82 miljardit aastat. Esmapilgul võiks seda pidada piisavaks ajavahemikuks, mille jooksul võõrtsivilisatsioonid oleksid võinud galaktikaid koloniseerida, kuid mida kaugemale kosmilisse ruumi jõutakse, peaksid neile takistuseks saama üüratud kosmilised vahemaad.

Seotud lood:

Nüüdseks väljastpoolt Päikesesüsteemi avastatud planeetide rabavalt suur hulk annab aga mõista, et elu võib universumis jätkuda küllaga. Kepleri kosmoseteleskoobiga kogutud andmete põhjal järeldasid teadlased 2013. aastal ilmunud uurimuses, et vähemalt üks Maa mõõtu planeet tiirleb iga viienda Päikese-sarnase tähe elukõlbulikus tsoonis — tingimustes, kus vesi saab olla vedelas olekus.

Seega on palju ruumi kosmilisi impeeriume rajada, aga neid otsides ka palju ruumi läbi kammida, aga ikka veel tundub, et me oleme maailmaruumis üksinda.

Drake’i võrrand

Aruka elu olemasolu tõenäosust hindab nn Drake’i võrrand, mille abil on püütud välja arvutada selliste tsivilisatsioonide esinemissagedust Linnutee galaktikas, mis tõenäoliselt üritaksid omavahel suhelda. 

SETI veebileht selgitab, millised muutujad võrrandi
N = R* • fp • ne • fl • fi • fc • L
lahendit mõjutavad:

  • N — selliste tsivilisatsioonide hulk Linnuteel, mille kiiratud elektromagnetlaineid on võimalik tuvastada.
  • R* — aruka elu arenemiseks sobilike tähtede tekkimise tempo.
  • fp — planeedisüsteemidega tähtede osakaal.
  • ne — eluks sobilike tingimustega planeetide keskmine hulk ühe päikesesüsteemi kohta.
  • fl — selliste sobilike planeetide osakaal, millel elu ka tegelikult tekib.
  • fi — selliste eluga planeetide osakaal, millel kujuneb arukas elu.
  • fc — selliste tsivilisatsioonide osakaal, mis arendavad välja tehnoloogia, mis saadab nende olemasolu kohta kosmosesse tuvastatavaid signaale.
  • L — aeg, mille vältel sellised tsivilisatsioonid kosmosesse tuvastatavaid signaale läkitavad.

Hetkel pole ükski neist väärtustest täpselt teada, mis teeb igasuguse prognoosimise keeruliseks nii astrobioloogide kui ka maaväliste sidepidajate jaoks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare