TTÜ teadlased hiljutistest päikeseloidetest: paanikaks pole põhjust

 (30)

Päikeseloide. Autor/allikas: NASA
Päikeseloide. Autor/allikas: NASA

Viimastel päevadel on vallandunud Päikesel mitmeid suurejoonelisi loiteid. Neist tugevaima sarnast pole nähtud enam kui kümmekond aastat. Tallinna tehnikaülikooli teadlased kinnitavad, et Päikese põhjustatud geomagnetiliste tormidega seotud riskide maandamiseks on pärast valusaid õppetunde palju ära tehtud. Võimalike tervisemõjude osas tasub jääda äraootavale seisukohale.

Vahendab ERR Novaator

Kosmiline haruldus või argisündmus?

Päikeseloidete täpse tekkemehhanismi üle käib füüsikute kogukonnas veel vaidlus. Laias laastus tekivad need Päikese magnetilise energia äkilisel muundumisel liikumisenergiaks. Võimsamate loidete puhul vabaneb energiat rohkem, kui miljardi vesinikpommi üheaegsel plahvatamisel. Selle käigus kiirgub valgust selle kõigil lainepikkustel, alates raadiolainetest lõpetades gammakiirtega. Sageli paiskub avakosmosesse suurel hulgal laetud osakesi. Maa magnetväljaga paari päeva pärast vastastikmõjju astudes võivad need tekitada omakorda geomagnetilisi torme.

  • "Praegusel juhul aga on tegemist nn super-X purskega, mis on võimsam kui X9. Selliseid purskeid juhtub vaid paar tükki Päikese 11-aktiivsustsükli vältel." --Vladislav-Veniamin Pustõnski

Loited klassifitseeritakse võimsuse alusel kolme suuremasse kategooriasse – C, M ja X.
Loe edasi siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised