Tõsi, väga detailseid plaane Kuu missioonist veel ei ole. The Verge vahendab, et 19,9 miljardi dollari suurune eelarveplaan näeb ette inimeste Kuule jõudmise 2020. aastate keskpaigaks. Hoolimata sellise veksli välja käimisest, ei ole väga palju raha nende seadmete arendamiseks eraldatud, mis on vajalikud, et inimene Kuule viia.

NASA peaks Trumpi plaanide kohaselt järgmise paari aasta jooksul hakkama rahastama väikeste kuni kesmise suurusega robotmaandurite ehitamist, aga samas ei ole juttu suuremate, inimesi transportida suutvate kosmoselaevade arendamisest enne kui aasta 2023-2024.

Üks idee on edasi minna plaaniga ehitada Kuu orbiidile kosmosejaam 2020. aastate keskpaigaks, mis oleks siis astronautide baas kohapeal töötamiseks, elamiseks ja treenimiseks, ning kust saaks ka aeg-ajalt Kuu pinnale minna.

Rahasummadest rääkides, on teada konkreetselt nii palju, et umbes 500 miljonit dollarit on eraldatud Kuu orbiidi kosmosejaama arendamiseks ja umbes 115 miljonit dollarit Kuu maanduri ehitamiseks. Kuid NASA-l pole täpset ülevaadet veel sellest, kui palju üldse sellise masina peale raha kulub.

Rahvusvaheline kosmosejaam erakätesse

Ent kui kuskile on raha juurde vaja, peab see kusagilt tulema. Üks kõige suuremaid ettepanekuid eelarve juures on see, et rahvusvaheline kosmosejaam (ISS), mis on viimased paar aastakümmet olnud ameeriklaste üks uhkemaid kosmoseprogramme, rahvusvaheline koostöösubjekt teiste kosmoseriikidega ning teaduse seisukohast üks olulisemaid ettevõtmisi Maalähedasel orbiidil.

Trumpi plaan näeb ette, et selle riiklik rahastus kaotatakse aastal 2025, aga pärast seda ei pandaks ISS ameeriklaste poolt kinni, vaid selle opereerimine läheks üle erakätesse. NASA-le jääks seasjuures võimalus sellel endiselt teaduseksperimente läbi viia, ainult et vastutus ja ülalpidamiskulud oleksid kellegi teise mure. Niisiis võetaksegi suund järgmise seitsme aasta jooksul erapartnerite leidmiseks, selleks on eraldatud eelarves ka 150 miljonit dollarit.

Veel plaanitakse kokku hoida ja raha ümber jaotada näiteks uue suure NASA observatooriumi ja viie Maa-pealse teadusmissiooni ära jätmisega. Lisaks likvideeritakse ka NASA hariduskeskus (NASA's Office of Education).

Trump kuulutas Kuule mineku ameeriklaste uueks suunaks möödunud detsembris, kui kirjutas alla vastavale kosmosepoliitika direktiivile. Viimati käisid 1972. aasta detsembris Kuu pinnal USA astronaudid Harrison Schmitt ja Eugene Cernan. Apollo programmi raames jõudis aastatel 1961-1972 Kuul käia 12 ameeriklast. „Seekord me mitte ainult ei pane püsti oma lippu ja ei jäta jalajälge, me loome aluse lõpuks tulevale missioonile Marsile,” ütles Trump detsembris oma edasiste plaanide kohta.

Eile avaldatud eelarveplaan pole veel muidugi kivisse raiutud. Selle peab heaks kiitma USA kongress. Ja juba on kuulda Trumpi kavatsuste kohta kriitikat, eriti mis puudutab rahvusvahelist kosmosejaama ja eriti demokraatidest rahvaesindajatelt, vahendab space.com. Niisiis on suuremad vaidlused ilmselt alles ees.