Need on kaks näidet sellest, kuidas NASA loodab tulevikus hakata rakendama tehisintellekti. Ehkki kontseptsioon võib tunduda suisa fantastiline, kasutab USA riiklik kosmoseagentuur tegelikult juba praegu nii Maa orbiidil kui ka Marsi-lendudel tehisintellekti, ja kavandamisjärgus on mitu lendu, mille raames tehisintellekt hakkab Päikesesüsteemi planeetide jäistelt kuudelt elutegevuse jälgi otsima.

Taoline robotisõbralik tulevikunägemus satub mõneti vastuollu viimasel ajal ajakirjanduses õhutatud hirmudega, mis kerkisid üldsuse huviorbiiti pärast seda, kui Facebook katkestas eksperimendi, kuna kaks „tehisarukat“ robotit olid omavahelises suhtluses hakanud inglise keele asemel kasutama kiirkirjalist keelt. Vahejuhtumi kajastustest jäi mulje, nagu oleksid masinad leiutanud mingisuguse oma keele.

NASA reaktiivuuringute laboratooriumi JPL uurija Steve Chien rõhutab, et tegelikkus on märksa nüansirikkam. Kuna roboteid ei motiveeritud inglise keelt kasutama, leidsid nad teineteisega suhtlemiseks lihtsalt kõige tõhusama viisi.

Ta lisas, et NASA võtab robotite turvalisuse küsimust väga tõsiselt. Kosmosejaamas elavad astronaudid töötavad vahetevahel koos seadmega Robonaut 2 — lihtsa masinaga, mis oskab lüliteid lülitada ja täita muid hõlpsamaid ülesandeid. Chien kinnitas, et tulevikus võivad NASA astronaudid töötada robotitega käsikäes Marsil, kus robotid saaksid planeedi eri piirkondades eelvaatluseid teostada ja anda inimestele teada kohtadest, mida oleks kõige huvitavam põhjalikumalt uurida.

Mõte kosmoses töötavatest autonoomsetest robotitest võib meelde tuua hirmuäratavaid näiteid filmidest nagu legendaarse linateose „2001: kosmoseodüsseia“ antikangelane HAL. Tehisintellektiga varustatud robotid aga juba teevadki kosmoses tööd ja on seni inimkonda teeninud eeskujulikult.

Näiteks on NASA Marsi-kulgurite juhtimine osaliselt usaldatud tehisintellektile, mis langetab mõned otsused iseseisvalt. Sellisest oskusest on palju kasu, kuna signaalivahetus kulguri ja Maa vahel võib tohutu kauguse tõttu võtta aega 20 minutit. Kõige kuulsamaks näiteks on kulgur Curiosity, mille automaatne sihtimisseade aitab suunata seadme kaameraid — ja laserit — selliste kivide ja muude objektide poole, mida süsteem peab analüüsimist väärivaks. Sama süsteemi algelisem versioon paigaldati vanematele kulguritele Opportunity ja Spirit — ning Opportunity on praegu, 13 aastat pärast Marsi pinnale laskumist ikka veel töökorras!

Kulgur Mars 2020 peaks kava kohaselt punase planeedi poole teele asuma kolme aasta pärast, pardal terve hulk autonoomse kuvamissuutlikkusega instrumente, märkis Chien, lisades, et nende aparaatide sihtimissüsteemid peaksid kujunema praegu kasutusel olevatest palju nutikamateks. Lisaks sellele, et uus kulgur on piisavalt taiplik huvitavaid sihtmärke leidma, oskab see valida ka nende skannimiseks sobivaimat lähenemist ja koguda uurijate jaoks olulist informatsiooni.