Alates Suurest Paugust ehk umbes 13,7 miljardi aasta jooksul on meie universum tekitanud väga palju galaktikaid ja veelgi rohkem tähti. Galaktikaid võib olla kahe triljoni ümber ja neis võib olla triljon triljonit tähte, vahendab Science Alert.

Aastakümneid on teadlased teadnud, et teadmine, kui palju valgust need tähed universumi eluaja jooksul tootnud on, oleks võimas tööriist universumi algusaegade ja tähtede moodustumise ajaloo mõistmiseks.

Tegemist ei ole aga lihtsa asjaga, mida mõõta. Kuigi tähti on tohutult palju, on ilmaruum kohutavalt suur ja tähevalgus väga tuhm. On ka segavaid tegureid. Seega ei saa tähevalgust otseselt mõõta.

Astrofüüsik Marco Ajello Clemsoni ülikoolist ja tema meeskond avastasid aga tähevalguse mõõtmiseks kaudse meetodi. Nad kasutasid gammakiirte footoneid.

„Läbi maailmaruumi liikudes võivad gammakiired vastasmõjul tähevalguse footonitega neelduda. Ja kui on palju tähevalguse footoneid, on rohkem neeldumisi, nii et me saame loendada neeldumiste arvu, mida me näeme, et mõista tähevalguse tihedust footoniväljas meie ja gammakiirte allika vahel,” ütles Ajello.

Kasutades NASA Fermi gammakiirguse kosmoseteleskoobi üheksa aasta jooksul kogutud andmeid, analüüsisid Ajello ja tema meeskond 739 blasari (tugeva gammakiirte allika) valgust kogu universumis, et teha kindlaks ekstragalaktilisse taustavalgusesse (EBL) neeldumise määr. See andis tähevalguse footonite tiheduse EBL-is ja et blasarid asuvad erinevatel kaugustel, õnnestus neil teha seda mitmete ajaperioodide kohta.

Võttes arvesse teiste allikate valguse, korrutasid teadlased selle tiheduse universumi ulatusega ja jõudsid footonite arvuni, mida tähed on aegade algusest tootnud.

Nüüd teame me, et ajaks, kui Fermi andmed koguti, olid universumi tähed tootnud 4x10 astmel 84 footonit.

See number on järgmine: 4 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000. Neli oktiljonit oktodetsiljonit.