Tähesüsteem Epsilon Eridani: kas meie päikesesüsteemi koopia?

Järeldus võib olla ennatlik, kuna teadaolevalt on sealses tähesüsteemis tõestatud vaid üks Jupiterist 1,55 korda suurem planeet (palju lähemal kui Jupiter Päikesele) ja oletatavasti teine kahekordse Neptuuni suurune planeet kaugematel äärealadel. Aga muidu paistab selle tähe ümbrus paljuski meenutavat meie päikesesüsteemi, asteroidivöödega ja erineva suurusega planeetidega, millest võib arvata, on väiksemad veel leidmata.

Epsilon Eridani (ε Eridani) on meie Päikest meenutav täht siit 10,5 valgusaasta kaugusel, läheduselt 13. naabertäht üldse. Kui Päikese absoluutseks magnituudiks hinnatakse 4,83, siis Epsilon Eridani omaks 6,19, ehk see täht on Päikesest mõnevõrra suurem, massilt siiski väiksem, vaid 0,8 Päikest. Täht on aga oluliselt noorem kui meie 4,6 miljardi aastane Päike, Epsilon Eridani vanuseks väidetakse 360 kuni 720 miljonit aastat.

Igatahes nüüd, kui NASA suunas oma lendava teleskoobi SOFIA (Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy) pilgu lõunataevasse, tundus astronoomidele, et Epsilon Eridani süsteem meenutab vägagi Päikesesüsteemi. Just tähte ümbritsev tolmu- ja asteroidivöö tuli vägagi tuttav ette.

Oma tähele me muidugi sellest kaugusest võrdlevat pilku heita ei saa, aga väidetavalt, kui sealt poolt vaadata, peaks Päike paistma 2,4 magnituudise tähena Mao tähtkujus. Ulmekirjandus ja -sarjad on selle tähe ka ammu avastanud, näiteks ulmesarja kosmosejaam Babylon 5 paigutati nimelt sinna süsteemi ja ka Star Treki filmisarja sõbralik planeet Vulcan võinuks paikneda seal. Eriidanuse tähtkuju on olnud ka kohti, kust on üritatud leida märke intelligentsest elust, paraku edutult.

Tähest kolme AU kaugusel paikneb asteroidivöö, 3,5 AU kaugusel Jupiterist suurem Epsilon Eridani b (AEgir), 20 AU kaugusel teine asteroidivöö ja 40 AU kaugusel oletatav väiksem hiidplaneet Epsilon Eridani c. Maa-suurusi objekte pole suudetud veel silmata, aga see ei tähenda, et neid ei oleks.

Võrdluseks Päikesest ühe AU kaugusel asub Maa, 2,3 kuni 3,3 AU kaugusel asteroidivöö, 5,2 AU kaugusel Jupiter, 20 AU kaugusel Uraan, 30-50 AU Kuiperi vöö ja kuni 200 000 AU kauguseni ulatub Öpik-Oorti pilv (kuigi osa maailmast kahjuks Ernst Öpiku nime siin ei tunnista).