Järgmisel kuul ametisse astuva Donald Trumpi plaanid NASAga on veel suuremalt jaolt teadmata, ent paistab üsna kindel, et kosmoseagentuuri ja erafirmade partnerluslepped uue presidendi ametiaja jooksul ei kannata - pigem vastupidi. Sellele viitab, et eelmisel nädalal lisas Trumpi üleminekumeeskond NASA tiimi kosmoseettevõtja ja kuuvarade kaevandamise pooldaja Charles Milleri. Miller on varemgi NASAga koostööd teinud, agentuuri kosmosetööstuse osas nõustanud ning veel on ta näiteks kosmosetehnoloogiat tootva NanoRacksi kaasloojaid. Nüüd liitub mees NASA ekspertidega ja asub agentuuri poliitikat kujundama.

Trump, Musk ja Bezos said juba kokku

Suuremas plaanis ei ole veel teada, kas edasi minnakse praeguses suunas (NASA jätkab enda raketi ja kosmoselaeva arendamist pikema sihiga inimene Marsile viia) või siis eelistatakse partnerlust odavamate, korduvkasutatavate kosmosesõidukite tootjatega nagu SpaceX ja Blue Origin. Igatahes on Trump juba nende ettevõtete juhtide Elon Muski ja Jeff Bezosega kohtunud.

PopSci ütleb, et suuremas plaanis võib juhtuda, et NASA fookus pöördub uue presidendi ametiajal Marsilt Kuule. Toosama äsja ametisse saanud Charles Miller juhtis mullu üht uuringut, milles selgus, et kui NASA teeks koostööd erafirmade ja rahvusvaheliste partneritega, oleks Kuule loodava baasi hind varem välja käidust 90% odavam. Baasis võiks Kuu kraatritest leiduvast jääst vett toota, millest saaks omakorda hapnikku ja vesinikku. Neid saaks kasutada erafirmade kosmoselaevadele kütuse tootmiseks, mis tähendab, et Kuust saaks justkui bensiinijaam teel ülejäänud Päikesesüsteemi avastamisele. Kuu pinnalt oleks seal toodetud kütusega ka Marsile oluliselt soodsam lennata kui Maalt.

Kosmosepoliitika analüütik John Logsdon ütles kuu aega tagasi ajalehele Mirror, et selline samm - saata mehitatud missioon Kuule, mis oleks ettevalmistavaks sammuks kunagi Marsile ja kaugemale Päikesesüsteemi rändamiseks - tundub Trumpi administratsiooni seisukohast loogiline käik. Ka eelmisel vabariiklasest presidendil George W. Bushil oli oma Kuu-programm olemas. Selle nimi oli Constellation ja selle raames taheti Kuule laskuda "mitte hiljem kui aastal 2020." Ent nagu öeldud, uue presidendiga tulevad muutused ka NASAs ja sellele tõmbas joone peale Obama.

Gingrich: Kuule saagu omaette osariik

Vabariiklaste juhtimisel Kuule naasmise mõttele annab hoogu, et Trumpi nõustajate seas on ka tuline Kuu-koloonia pooldaja ja nelja aasta tagune presidendikandidaat Newt Gingrich. Gingrich on pakkunud, et meie kaaslasel asuvas linnakus võiks elada lausa 13 000 inimest ning asundus võiks saada lausa eraldi USA osariigiks. Ja ka Oklahoma vabariiklasest kongresmen Jim Bridenstine, kellest võib mõningate kuulduste põhjal saada uus NASA juht, ütles hiljutises kõnes, et Kuule naasmine oleks USA "sputnikuhetk", võrreldes seda sensatsiooniga, mis kaasnes NSV Liidu poolt kosmosesse saadetud esimese tehiskaaslasega.

Briti leht Daily Mirror kirjutab, et pole välistatud, et Kuuga seotud projektide arendamiseks tõmmatakse NASA kliimamuutuste uurimisega tegeleva osakonna eelarvet jällegi kokku. See oli osakond, mis lahkuva presidendi Obama ametiajal heldelt raha sai, üksuse eelarve oli Obama ametiajal lausa poole suurem varasemast. Trump aga teadagi eriline kliimamuutustesse uskuja pole - on ta ju öelnud, et kliima soojenemise jutt on hiinlaste väljamõeldis, mille eesmärgiks oli USA tööstust ja tootmist halvata. Seetõttu võib eeldada, et tema jaoks pole probleemiks osa selle kliimauurijate eelarvest ümber paigutada.

Ameeriklased pole muidugi ainsad, kes Kuust mõtlevad. Äsja teatasid plaanist ülejärgmisel aastal Kuu tagaküljele sond maandada ka hiinlased. Ent seni viimane inimene viibis Kuu pinnal aastal 1972 NASA Apollo 17 missiooni raames. Kosmoselaeva ukse tõmbas enda järel viimasena kinni selle juht Eugene Cernan.

Seni viimane inimene Kuul - Apollo 17 missiooni juht Eugene Cernan detsembris 1972 meie kaaslase pinnal.