Tänase missiooni kliendiks on USA riiklik tuvastusamet (National Reconnaissance Office ehk NRO), mis arendab ja haldab luuresatelliite. NRO ütleb enda tegevuse kohta, et nad jälgivad võimalikke ohte USA-le, sealhulgas hoitakse silma peal terroristidel ning sellel, kuidas muud riigid tuumarelva arendavad. Lisaks on NRO-l võime tuvastada vaenulik raketirünnak ja anda õigeaegne hoiatus.

Milline iganes poleks täna SpaceXi raketi turjal oleva kandami olemus ja kas see on seotud mõnega mainitud kolmest NRO tegevusest, teada on vaid laadungi koodnimi NROL-76. Ei NRO ega SpaceX jaganud ühtki detaili selle kohta, mis tüüpi luuret seade tegema hakkab, kui suur see on või kuhu see täpselt orbiidile paigutatakse.

SpaceXi juht Elon Musk on teinud palju tööd selleks, et valitsuselt töölepinguid võita, märgib CNN. Järgmisel aastal peaks SpaceX kosmosesse lennutama ka mõned GPS-satelliidid, mille puhul on kliendiks USA õhujõud. Varem oli nende tööde tegijaks Boeingi ja Lockheed Martini ühisettevõte United Launch Alliance, aga Musk võitis aastal 2014 kohtuvaidluse tulemusena SpaceXile õiguse kandideerida sõjaväelise otstarbega satelliitide lepingute töövõtjaks.

Ka NASA on pikaajaline SpaceXi klient. Muski ettevõte on oma rakettidega aastast 2012 saatnud rahvusvahelisse kosmosejaama üheksa NASA varustusmissiooni.

Tänane start on esimene pärast ajaloolist SES-10 missiooni eelmisel kuul, mille raames kasutas SpaceX esmakordselt kanderaketi ehituses sellist esimest astet, mis oli juba korra "üleval" käinud ja seejärel tagasi Maale juhiti. Kanderakettide esimeste astmete taaskasutamise mõte on kokkuhoid: Musk on öelnud, et SpaceXi Falcon 9 raketi esimese astme hind on umbes 70% raketi kogumaksumusest, mis on omakorda 62 miljonit dollarit. Täna kasutatakse siiski päris uut raketti, ent ka selle esimene aste on plaanis tervelt Maale tagasi tuua, et tulevikus seda uuesti pruukida saaks.