Nagu space.com kirjutab, koosneb Orioni ja Kaksikute tähtkuju piirilt lähtuv meteoorivool ühtedest kiirematest ja eredamatest "langevatest tähtedest".

Orioniidid on pärit Halley komeedi sabast. See komeet on Maalt nähtav 75-76 aasta tagant ja on ainus tuntud lühikese perioodiga komeetidest, mida inimene oma eluea jooksul kaks korda näha võib. Halley orbiit ümber Päikese on tugevalt elliptiline, selle periheel ehk Päikese massikeskmele lähedasim punkt on vaid 0,6 astronoomilist ühikut.

Järgmisel korral on komeet Päikesele nii lähedal juulis 2061. Komeet läheb periheelis läbi Merkuuri ja Veenuse vahelt. Halley komeedi orbiidi Päikese massikeskmest kaugeim punkt ehk afeel on aga võrdne umbes Pluuto kaugusega.

Komeet jätab oma teel maha hulganisti osakesi ning kui ümber Päikese teel oleva Maa ja komeedijäänuste teed ristuvad, näemegi taevas meteoorivoolu.

Orioniidid on nime saanud punkti järgi, kust need tulevat näivad. See punkt ehk radiant asub Orioni tähkuju (vanad eestlased hüüdsid seda tähtkuju Koodiks ja Rehaks) läheduses.

Orioni tähtkuju näeme, kui vaatame öösel kella kahe paiku kagutaevasse, aga NASA meteooriekspert Bill Cooke ei soovita space.com-i vahendusel siiski otse tähtkujju vaadata, kuna radiandi lähedal olevad meteoorid on lühikeste sabadega ning neid on raskem märgata. Orioniide näeb üle terve taeva.