See kiip võib kosmoselaevad tuhat korda kiiremaks muuta



See kiip võib kosmoselaevad tuhat korda kiiremaks muuta
Foto: Yang-Kyu Choi / spectrum.ieee.org

Maal asuv hiiglaslik laser suunab oma kiire kosmoses hõljuvatele pisikestele automaat­jaamadele. Laserikiire energia annab neile kiiruse 216 miljonit kilomeetrit tunnis. See teeb võimalikuks lennu tähtedeni.

Aastal 1865 ennustas kirjanik Jules Verne oma ulmeraamatus „Maalt Kuule“, et suurimad kiirused saavutatakse tulevikus „valguse või elektri abil“. Just nende jõul liikuvate sõidukitega reisivat inimene „ühel päeval Kuule, planeetidele ja tähtedele“, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Nüüd, enam kui 150 aastat pärast Verne'i ettekuulutust, näib, et kirjaniku visioon valguse jõul töötavatest tähelaevadest võib tõesti teostuda.

Kui see oleks USA Silicon Valley visionääride, rikkurite ja silmapaistvate teadlaste teha, siis käivitaksime paari aastakümne pärast 100gigavatise laseri kusagil Tšiilis ning sihiksime selle laserkiirega väikeste kosmoseaparaatide mõne ruutmeetri suuruseid valguspurjeid.

Laservalguse tõukejõud paneks need sõidukid tähtede poole liikuma tuhat korda kiiremini kui meie praegused kosmoselaevad.

Unistus mikrokiibi-suuruste kosmoseaparaatide tähelaevastikust tekkis alles eelmisel aastal. Füüsik ja IT-miljardär Juri Milner esitles koos maailmakuulsa astronoomi Stephen Hawkingiga pöörast projekti Breakthrough Starshot.

Seotud lood:

Koos teiste prominentsete inimestega nagu Facebooki rajaja Mark Zuckerberg eraldas ta 100 miljonit dollarit, et uurida võimalust saata pisikestest StarChip-kosmoseaparaatidest koosnev parv Päikese lähima naabertäheni Alfa Centauri.

Loe veel

Meie praeguse kosmosetehnika abil võtaks lend Maast 4,37 valgusaasta kaugusel asuva Alfa Centaurini aega vähemalt 19 000 aastat. StarChipid võiksid selle vahemaa katta aga vaid 20 aastaga. Kohale jõudes teeksid need minilaevad fotosid ja koguksid andmeid, mille saadaksid Maa poole teele laserkiire abil edastatavate optiliste signaalidena.

Seesama laserkahur, mis Maalt kosmoselaevadele hoogu andis, oleks oma peeglisüsteemi abil suuteline ka kaugelt lähtuvat nõrka lasersignaali vastu võtma, eriti kui tuhanded StarChipid oma väikeste laserite jõu ühendavad.

Kirjeldatud projekt on osa suuremast kosmoseprogrammist Breakthrough Initiatives, mida alustati 2015. aastal.

Lisaks kuulub programmi veel Breakthrough Listen, mille käigus jälgitakse miljonit Maa naabruses asuvat tähte ning sadakonda Linnutee naabruses olevat galaktikat, et tabada võimalike tehniliselt arenenud tsivilisatsioonide omavahelist kommunikatsiooni.

Kolmas ettevõtmine Breakthrough Message keskendub aga süvakosmosesse saadetava digitaalse sõnumi koostamisele, püüdes leida selleks kõige sobivama sisu ja tehnilise lahenduse.

Projekt Breakthrough Starshot on märksa ambitsioonikam kui paljud teised samalaadsed algatused. Keegi ei tea, kas seda on võimalik kunagi ellu viia, projekti edu sõltub suurel määral tehnoloogia edasisest arengust.

Praegu ettevõtmisele aluse pannud meeskond usub, et kosmoselaevade prototüüpide väljatöötamiseks kulub 20-30 aastat.

Pöörasest ideest loe lähemalt märtsikuu Imelisest Teadusest.

Tekkis tõrge kommentaaride laadimisel. Palun lae leht uuesti või proovi uuesti mõne aja pärast.

FORTE TOP

Viimased uudised