Veidi 1960. aastatest pärinevat Boeingu orbitaallennuki X-20 Dyna-Soar aknavaba edasiarendust meenutav lennumasin on samm edasi selliste kosmosestardisüsteemide väljatöötamisel, mille laotusseläkitamine peaks järsult kahandama seadmete orbiidiletoimetamise kulusid, vahendab Gizmag.

DARPA algatuse eesmärk on USA sõjaväe tarbeks välja töötada kosmosessetoimetamise süsteem, mis kahandaks seniseid kulutusi vähemalt kümme korda. Samuti soovib DARPA, et kosmoselennuk suudaks kümne järjestikuse päeva jooksul startida kümme korda, lennata orbiidialustel trajektooridel kümnekordse helikiirusega (Mach 10), väljastada lennult satelliidilansseerimisplatvormi ning kahandada kulutusi, võimaldades viia 1360 kuni 2267 kilogrammise lasti orbiidile viie miljoni USA dollari eest.

DARPA-ga sõlmitud lepingute alusel tegelevad kontsernid Boeing, Masten Space Systems ja Northrop Grumman igaüks oma kosmoselennuki-versiooni väljatöötamisega.

Northropi plaan on rakendada taaskasutatavat kosmoselennuki-kanderaketti, mis stardib vaid vähimat võimalikku lennuväljapersonali nõudvalt kombineeritud transpordi-/tõstuk-/lansseerimisaluselt. Northropi versioon kosmoselennukist XS-1 kasutaks lennu ajal ära ettevõtte kogemusi mehitamata õhusõidukite konstrueerimise vallas, rakendades äärmiselt autonoomset lennujuhtimissüsteemi ja lastes enda pardalt lendu ühekordseks kasutamiseks mõeldud ülemise raketijärgu, mis lasti viimaks orbiidile viib, samal ajal kui XS-1 ise naaseb baasi ja maandub tavalisel maandumisrajal nagu kõige tavalisem lennuk.

Northrop on 3,9 miljoni dollarilise maksumusega lepingu alusel kohustunud tegema valmis lennusüsteemi esimese konstruktsiooni ja sellise lennuesitluskava, mis võimaldaks süsteemil XS-1 toimida mitte ainult kosmosestardiplatvormina, vaid ka katsepolügoonina järgmise põlvkonna ülehelikiirus-lennukeile. Tolle projekti raames teeb kontsern koostööd California osariigis Mojaves tegutseva ettevõttega Scaled Composites, mille ülesandeks jäävad lennumasina väljatöötamine ja kokkupanek, nagu ka ettevõttega Virgin Galactic, mille hooleks jäävad kosmoselennuki kommertsrakenduslikud operatsioonid ja kohaletoimetamine.