Enceladuse raadius on umbes 240 km. Selle pind on kaetud jääkoorikuga, kuid geisrid, mis sellest välja purskuvad, räägivad üsna ühest keelt Enceladuse pinna all asuvast sügavast soolase vee ookeanist. Võimalik on, et Enceladuse keskel asub poorne, tuline ja kivine tuum.

Uurijad simuleerisid olukorda Enceladuse ookeani põhjas. Usutavasti leidub seal metaani, vesinikku ja ammoniaaki. Sarnastesse tingimustesse paigutati kolme erinevat liiki termofiilsed ehk kuumalembesed ürgid. Ürgid ehk arhed on riik ainurakseid mikroorganisme, kes varem arvati bakterite sekka. Termofiilsed ürgid elavad kuumaveeallikais, kus veetemperatuur võib küündida saja kraadini Celsiuse järgi.

Katses osalesid ürgiliigid nimedega Methanothermococcus okinawensis, Methanothermobacter marburgensis ja Methanococcus villosus. Avastati, et M. okinawensis sai neist entselaaduslikes oludes kõige paremini hakkama, tootes metaani isegi kõige ekstreemsemates tingimustes.

Teadlased leidsid veel, et kõrge rõhu ja temperatuuri tingimusis moonduvad kivimid võivad eraldada kõrvalproduktina vesinikku, mis võib mikroorganismidele toiduks olla.

Viini teadlaste uuring muidugi ei kinnita, et Enceladusel elu on - selleks on spetsiaalset kosmosemissiooni vaja - ent see on pikk samm kinnitamaks, et Saturni jäine kuu on endiselt üks parimaid paiku Päikesesüsteemis, kust oleks põhjust elu otsida.