See on muidugi andnud ainest kõikvõimalikele spekulatsioonidele ja vandenõuteooriatele: küll on oletatud, et tegu on erilise pommitajaga; on ka arvatud, et selle lennuki ülesandeks on satelliitide hävitamine.

X-37B jaoks pole praegune missioon esimene – seda tüüpi lennuk on varemgi kolm salajase loomuga lennureisi ette võtnud. Iga kord on missioon Maa orbiidil olnud üsna pikk ning lennuki koormast pole laiem avalikkus aimu saanud. Praeguse missiooni nimi on OTV-4 ehk Orbital Test Vehicle-4, eelmised on kandnud vastavalt numbreid 1, 2 ja 3. Boeing on lennukeid ehitanud kaks – esimene neist lendas esimesel kahel missioonil ja teine lendas kolmandal (see missioon kestis lausa 675 päeva) ning lendab praegusel.

X-37B on välimuselt sarnane NASA kosmosesüstikule, ent on sellest palju väiksem. Lennuk on 8,8 meetrit pikk ja 2,9 meetrit kõrge. Tiibade ulatus on 4,5 meetrit ja lennuki mass on stardihetkel 4990 kg. Lennuk viiakse orbiidile kanderaketiga, ent maandub nagu tavaline kosmosesüstik. XB-37B energiaallikaks on galliumarseniidi baasil valmistatud päikesepaneelid, energia salvestamiseks on liitium-ioonakudele.

XB-37B maa peal.

Kui varasemalt on missioonid lõppetnud alati maandumisega ühes California lennuväebaasis, siis nüüd võib minna teisiti - millal iganes ka ei otsustataks see tagasi maale tuua. Nimelt muudeti hiljuti üks Floridas Kennedy kosmosekeskuses asuv kosmosesüstikutele mõeldud ehitis selliseks, et see saab hakata X-37B maandumisi vastu võtma ning müstilise eesmärgiga lennukit tulevasteks missioonideks ette valmistama.

Mõningad varasematele missioonidele kaasavõetud seadmed on siiski ka avalikkuse ette jõudnud. Näiteks raketimootorite tootja Aerojet Rocketdyne testis lennuki orbiidil olles üht oma põtkurit, samuti on lennuki pardal olnud NASA materjaliuuringutega tegelev seadmestik. USA õhujõudude esindajad ütlevad, et lennuki peaeesmärk ongi varustuse testimine ning selle jaoks on OTV missioonid väga kasulikud.