Robonaudi väljatöötamisega on vaeva näinud nimelt USA kosmoseagentuur NASA, andes kuus jalga (1,8 meetrit) pikale androidile küll inimesega võrreldes parajalt ülekilosid (kaalub ta 132 kg), aga see-eest oleks tegemist tegelasega, kes pikal kosmoselennul vajab hoopis teistsugust hooldust kui inimene.

Ja prototüübid anti nüüd edasiseks uurimiseks Massachusettsi tehnoloogiainstituudile (MIT), Bostonis asuvale Kirdeülikoolile ja Šotimaal tegutsevale Edinburghi ülikoolile. Nende "kasvatusel" peaks seni päris kohmakalt liikuvast ülekaalulisest tegelasest saama juba väljaõppinud maadeuurija, keda saaks ehk isegi enne esimesi inimesi juba Marsil maha panna ja seega proovida, kuidas inimese mõõtu tegelastel seal oleks võimalik toime tulla. Valkyrie-androidid on varustatud küll inimtaolise liikumisvõimega, nende energiavarustus on seni tagatud aga seljakotis paikneva akuga, mis laetuna kestab vaid tunni. Nad on varustatud sonari ja lidariga, juhtimiskeskus (Maa peal) näeb aga kõike, mida Valkyrie näeb, läbi tema silmade asemel olevate kaamerate. Valkyrie näeb aga lisaks veel ka käte, alakeha ja jalgadega (millist võimet ju inimestel teatavasti ei ole).

Kahe aasta pärast peaks juba korralkult tööle pandud robotid osalema NASA kosmoserobootika võistlusel, mille tulemusel ehk ka kunagine Marsile lendav esimene "droid" välja valitaks.

Valkyrie võib küll olla praegu sama kohmakas või isegi kohmakam kui Tähesõdade filmides tegutsev C-3PO, aga tema panus edasisel kosmosevallutusel võib olla asendamatu. Sisuliselt asuks seniseid marsikulgurite ülesandeid edaspidi täitma ka Marsil kõndivad robonaudid. Võib küll arvata, et ratastel robotitel on nende ees mõningaid eeliseid, mis puudutab suuremate vahemaade läbimist, aga kui midagi ehitada ja paigaldada vaja, saab robonaut käskude täitmisega edukalt hakkama.

Järgmine võimalus midagi Marsi poole teele saata avaneb alles 2018, NASA plaanid näevad küll praegu ette uue marsikulguri saatmist sinna aastaks 2020, aga robonaudi esimest kosmoselendu peab nähtavasti kauemgi ootama.

Hiinlaste plaanid on esialgu suunatud küll Kuu peale: