Saage tuttavaks: Ivan Ivanovitš, täna 56 aastat tagasi kosmosesse lennanud Gagarini soojendusesineja

 (25)

Saage tuttavaks: Ivan Ivanovitš, täna 56 aastat tagasi kosmosesse lennanud Gagarini soojendusesineja
Ivan. Wikimedia commons

On üldteada, et 12. aprillil 1961 lendas esimese inimesena kosmosesse nõukogude kosmonaut Juri Gagarin. Ent tal oli ka märksa vähem tuntud eelkäija, kes nii kuulsaks ei saanud. Ei osanud ta ka ise endale mingit tuntust taga nõuda.

Tegu polnud lihast ja luust inimese, vaid nukuga. Mannekeen hüüdnimega Ivan Ivanovitš oli kasutusel Vostok-klassi kosmoselaevade katselendudel.

Ivan tehti nii elulähedane kui võimalik - tal olid silmad, kulmud, ripsmed ja suu. Skafandris meenutas ta aga väga surnud inimest, mistõttu oli ta kiivri visiiril igaks juhuks kirjas "MAKET." Et näiteks kolhoosnik, kes peaks ta kusagil maas lebamas leidma, teda inimlaibaks või tulnukaks ei peaks ja ka ennast surnuks ei ehmataks.

Ivani esimene kosmoselend toimus Korabl-Sputniku pardal märtsis 1961, kaaslasteks koer nimega Tšernuška, erinevad roomajad ja terve kari hiiri ja merisigu. Mõned neist olid muide Ivani sisse pandud. Ivanisse oli paigutatud ka õigel hetkel käivituv koorilaulu salvestus - sellega testiti raadiosidet ja ühtlasi said selle kuuljad aru, et tegu pole ehtsa inimesega. Veel testiti katapulteerumismehhanismi, Ivan lennutati maandumiskapslist välja ning ta laskus edukalt langevarjuga maapinnale.

Loe veel

Seotud lood:

Teine lend oli sarnane - see toimus 26. märtsil prototüübi Vostok 3KA-2 pardal, taas oli kaasas koer, sedapuhku nimega Zvjozdotška ja veel mõned loomad. Jälle üürgas mannekeeni põue peidetud salvestuselt raadioeetritesse koorilaul, aga lisaks sellele luges Ivan raadioeetris ette ka kapsasupi retsepti, et lääne kuulajad segadusse ajada. Nukk jõudis taas ohutult maale tagasi ja kinnitas oma lendudega, et võib Gagarini rahulikult kosmosesse saata.

Mõningat segadust põhjustas Ivan aga siiski: pärast teist lendu maandus ta väikelinna lähistel. Kui kohalikud elanikud asja uurima tõttasid, nördisid nad väga, nähes, et teadlased ja ametnikud siblivad ringi ja uurivad maandumispaika, ent lumel lebavat vaest kosmonauti justkui ei plaanigi mitte keegi aidata. Furoor vaibus, kui ühel taadil lubati Ivani kummist nägu puudutada ja veenduda, et ta pole elus inimene.

Aastal 1993 müüdi Ivan peaaegu 200 000 dollari eest Sotheby oksjonil USA ärimehe Ross Perot` fondile maha. Viimased 20 aastat on Gagarini soojendusesineja viibinud USA riiklikus lennundus- ja kosmosemuuseumis, olles seal ametis väljapaneku osana. Umbes samamoodi, nagu Gena töötas loomaaias krokodillina.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised