Probleem Euroopa navisüsteemiga Galileo - satelliitide aatomkellad ütlevad järjest üles



Probleem Euroopa navisüsteemiga Galileo - satelliitide aatomkellad ütlevad järjest üles
http://galileognss.eu/

Galileo, täpsemini selle tehiskaaslastega rajatud GNSS (Global Satellite Navigation System) on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) rajatud navigatsioonisatelliitide süsteem, mis tahab konkureerida USA GPS-i, hiinlaste Beidou ja venelaste GLONASS-iga või vähemalt täiendada neid. Kokku peaks see võrk tööle hakkama 26 tehiskaaslasega, neist 18 on juba orbiidil.

15. detsembril teatati, et süsteem on juba osaliselt tööd alustanud. Kuu aega hiljem ilmneb aga, et olukord tehiskaaslastega on hoopis nutune. Ilmneb, et kümnel tehiskaaslasel on lakanud töötamast sisseehitatud aatomkell. Ja ESA ei ole isegi kindel, kas augustis järgmist nelja tehiskaaslast orbiidile tasub saata.

Enam kui kolm miljardit eurot on selle programmi alla pandud või panemisel, mis peaks oluliselt parandama positsioneerimissüsteeme Maa peal, täpsusega tavakasutajale üks meeter, krüpteeringu klientidele aga lausa üks sentimeeter. Põhimõtteliselt oleks ta tsiviilkasutajale oluliselt parem kui kõik kolm rahvusvahelist konkurenti, samas kui kõik konkurendid on ennekõike sõjalise, teises järjekorras alles tsiviilotstarbega. Galileo jaoks on Euroopa kaitsejõud küll kliendid, aga mitte määrava tähtsusega.

"Me peame kas leidma süsteemse algpõhjuse või minema startidega edasi ja ütlema "OK, tuleb leppida mõningate nurjumistega," teatas ESA peadirektor Johann-Dietrich Wörner eelmisel nädalal ajakirjanikele. Kaheksa tehiskaaslast on praegu valmimisel-testimisel ja on selge, et nende kelladele tuleb veel eriline tähelepanu suunata. Rubiidiumkellad vajavad igal juhul põhjalikumat häälestamist.

Loe veel

Seotud lood:

Sünkroonsus on selliste satelliidivõrgustike toimimisele elulise tähtsusega ja aatomkellad peaks just tagama ülima täpsuse ülimalt pikaks ajaks. Nüüd ilmneb aga, et viga on ilmnenud mõlemat tüüpi aatomkellades, mis tehiskaaslastel töötavad. Võimalik, et põhjusteks on nendes ilmnenud lühised. Toodab neid kellasid Šveitsi firma Spectratime, kuid ilmneb, et ka tootjal pole selget pilti vigade põhjuses.

Kolm töötamast lakanud aatomkella põhinevad nn rubiidiumistandardil (rubiidium-87 aatomites elektronide liikumissagedusel), seitse aga veel uuemal passiivse vesiniku maserite põhimõttel, viimastest üks on ka uuesti tööle saadud.

Iseenesest süsteemi enda töövõimet rikked veel ei kahjusta, kuna igal satelliidil on neli aatomkella (2+2), seni on vaid ühel tehiskaaslasel lakanud töötamast korraga kaks, ülejäänutel vaid üks. Kuid kui rikked peaks jätkuma, võib tekkida olukord, et orbiidil olevaist satelliitidest tuleb puudus kätte.

Spectratime kelli kasutab ka Hiina navisüsteem Beidou ja India kavandatav süsteem IRNSS.

Tekkis tõrge kommentaaride laadimisel. Palun lae leht uuesti või proovi uuesti mõne aja pärast.

FORTE TOP

Viimased uudised