Põrkeplaneete reedab tihe atmosfäär

Kui kauges planeedisüsteemis põrkavad omavahel kokku kaks noort eksoplaneeti, siis kuidas me sellest küll siin maapeal teada võime saada? Ameerika teadlased pakuvad lahenduse.

Praeguste planeeditekke teooria järgi kasvavad Maa-tüüpi planeedid suuremaks sel moel, et väiksemad kivised taevakehad põrkavad omavahel kokku ja ühinevad, vahendab ERR teadus.

Meie Päikesesüsteemis toimusid sedasorti põrked nii ammu, et neist pole enam kuigi palju jälgi järel.

Roxana Lupu Californias asuvast maavälise mõistuse otsinguinstituudist SETI on koos kolleegidega välja pakkunud võtte, kuidas me võiksime seda planeeditekke teooriat kontrollida kaugete eksoplaneetide peal.

Nad kirjutavad ajakirjas Astrophysical Journal, et kui kokku põrkavad noorplaneedid on vähegi meie maakera moodi, siis peaks põrke järel kujunenud suuremat planeeti ümbritsema algul tihe atmosfäär, milles leidub rohkesti vesinikkloriidi ja aurustunud mineraalaineid, näiteks sooli.

Ja kui teleskoobid tehniliselt veel natuke edasi arenevad, siis suudame ehk selliseid atmosfääre mõnel eksoplaneedil ka avastada.

Loe rohkem põnevaid teaduslugusid saidil ERR teadus

Fotol: ESO joonis super-Maa tüüpi eksoplaneeti ümbritsevast atmosfäärist.